Mertvovod (ukraina keeles Мертвовод) on jõgi Ukrainas.

Mertvovod

Jõgi algab Kirovogradi oblastist Dnepri kõrgustikult, voolab valdavalt edelasse, läbib Bratske alevi ja suubub Mõkolajivi oblastis Voznessenskis vasakult Lõuna-Bugi. Mertvovod on 114 km pikk ja tema valgla pindala on 1820 km².

Mertvovodi suubub 148 pisikest vooluveekogu, mille kogupikkus on 565 km. Neist suurim lisajõgi on paremalt suubuv Arbuzinka.

Kesk- ja alamjooksul voolab Mertvovod kitsas maalilises kanjonis, mis on kärestikuline ja kuni 40–50 m kõrguste seintega. Selle kaitseks on moodustatud maastikukaitseala Granitno-Stepnoje Pobužje.

Mertvovodi vesi on väga kare, karedus on 19,1 milligramm-ekvivalenti liitri kohta, soolsus on 2,5‰. Jõe pinnakihid on saastunud metalliioonide (magneesium, mangaan, naatrium, raud) ja orgaaniliste ühenditega. Kareda ja soolase vee järgi ongi jõgi saanud nime Mertvovod (ukraina keeles 'surnud vesi').

Mertvovod voolab Euraasia ühes geoloogilises mõttes vanimal kohas, Ukraina kilbil. See paik ei ole viimase 60 miljoni aasta jooksul merega kaetud olnud. Mertvovodi kanjonis paljanduvad arhaikumi ja proterosoikumi graniidid.

Vanakreeka ajaloolane Herodotos kirjeldas oma "Historia" 4. köites Hypanise (Lõuna-Bugi) kanti – see jõgi asus sküütide ja alasoonide maa piiril. Herodotose sõnul voolab Hypanisesse vasakult allikas kibeda veega. Allikat ja kogu seda kanti olevat nimetatud sküüdi keeles sõnaga, mis kõlab umbes nagu Eksampeios. Ajaloolaste hinnangul peetakse Eksampeiose all silmas just nimelt Mertvovodi.