Ava peamenüü

Mazā Jumpravmuiža mõis

Mazā Jumpravmuiža mõisa peahoone varemed

Mazā Jumpravmuiža mõis (Mazā Jumpravmuiža või Mazjumpravas muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Rumbula asumis; selle peahoone aadress oli Kleistu ielā 37. Omaaegse haldusjaotuse järgi asus Riia kreisi Piņķi kihelkonnas. Saksa keeles Jungfernhoff või Blumenthal.

Mazā Jumpravmuiža mõisa on esimest korda mainitud aastal 1259, mil Riia peapiiskop Albert Suerbeer andis selle tsistertslaste kloostrile. Kuni XVII sajandini oli mõisa nimi Blumenthal, aga rahva suus kutsuti seda kloostri nunnade järgi Jumpravmuiža (jumprava on läti keeles neitsi).

XVI sajandi lõpus omandasid mõisa Riia jesuiidid. Toona oli tegemist Riia ümbruskonna suurima mõisaga, mille valdused ulatusid Ķīšezersini ja Ulbrokani, Daugava teisel kaldal Ķekavast Misani.

Aastal 1627 andis Gustav II Adolf mõisa Martin Wulfile. Aastal 1636 müüs too mõisa 7000 taalri eest Riia linnale.

XVIII sajandi alguses sai mõisa omanikuks Paul Brockhusen. Kuna ta keeldus Suure Põhjasõja ajal Vene vägesid oma mõisas kostitamast, saadeti ta Siberisse. Mõisa uueks omanikuks sai tema poeg Georg Brockhusen, kes oli väga ihne mees. Kui ta ostis Dunte mõisa, siis eemaldas ta Mazā Jumpravmuiža mõisa hoonetelt ahjud, korstnad, uksed ja aknad, lastes need uude mõisa toimetada ja seal sisse seada. Samuti laskis ta aias olnud viljapuud välja kaevata ja Duntesse toimetada. Pärast tema surma võttis Riia linn varemeteks muutunud mõisa taas üle.

XVIII sajandi lõpus eraldati Mazā Jumpravmuiža mõisast mitu mõisat ja pindalas palju kaotanud laastatud mõisa peeti vaeseks.

XIX sajandil elas mõisas Jānis Frīdrihs Baumanise isa Johann Heinrich Baumann.

Mazā Jumpravmuiža mõisa hooned jäid Rumbula lennuvälja territooriumile ja hoonetes elasid Nõukogude sõdurid. Pärast nende lahkumist avastati, et mõisa peahoone on säilinud, kuigi halvas seisukorras. See ei leidnud aga omanikku ja nii olid aastaks 2009 hoonest jäänud järele ainult varemed, mille ümber asub mõisale kuulunud park.

VälislingidRedigeeri