Ava peamenüü

Maurice Bernard Sendak (10. juuni 19288. mai 2012) oli ameerika illustraator ja lastekirjanik.

Maurice Bernard Sendak
Sünniaeg 10. juuni 1928
Sünnikoht Brooklyn, New York, USA
Surmaaeg 8. mai 2012 (83-aastasena)
Surmakoht Danbury, Connecticut, USA
Tegevusala kirjanik, illustraator
Kunsti õppinud New Yorgi Kunstiõpilaste Liiga
Tuntud teoseid "Seal, kus elavad metsakollid"

Ta illustreeris lasteraamatuid. Populaarsuse saavutas ta 1963. aastal avaldatud raamatuga "Seal, kus elavad metsakollid" ("Where the Wild Things Are"). Raamat ilmus eesti keeles 1989. aastal.[1] Ta oli Poola juudi päritolu ja puutus juba lapsepõlves kokku holokaustiga.

Sendak on muu hulgas kirjutanud raamatud "In the Night Kitchen" ja "Outside Over There" ning illustreeninud teose "Little Bear".

2012. aastal suri Sendak südamerabandusse.

Elu ja karjäärRedigeeri

LapsepõlvRedigeeri

Sendak sündis Brooklynis. Tema vanemad olid Poola juutidest immigrandid Sadie ja Philip Sendak (elukutselt õmbleja). Sendak on oma lapsepõlve meenutanud kohutava ajana, sest sel perioodil mõrvati tema kasupere holokausti raames, mis mõjutas teda terve elu. Raamatute vastu hakkas ta huvi tundma väga noorelt, mil tal tuvastati terviseprobleemid ning pidi nende tõttu pikka aega voodis lebama. 12-aastaselt vaatas ta Walt Disney filmi "Fantasia" ja selle vaatamine ajendas teda tegelema illustreerimisega. Tema esimene töine ülesanne oli mänguasjapoe F.A.O. Schwarz akendele luua ekraanid. 1947. aastal avaldati esimest korda tema illustratsioonid õpikus ''Atomics for the Millions'' (õpiku autor: Dr. Maxwell Leigh Eidinoff). Enne ise lugude kirjutamiseni jõudmist veetis ta suuema osa 1950. aastatest lasteraamatuid illustreerides.

Tema vanem vend Jack Sendak kirjutas ka lasteraamatuid ning kahele neist tegi Maurice 1950. aastatel illustratsioone.

TööRedigeeri

Pärast raamatu "Seal, kus elavad metsakollid" illustreerimist sai Sendak ülemaailmse tunnustuse osaliseks. Teose peategelane on poiss Max, kes on vihane õhtusöögist ilmajäämise pärast ja varem magamamineku nõude pärast. Esmatrüki ilmumisel panid raamatu esikaanel olevad kihvadega koletised lapsevanemaid muretsema, sest need olid veidra välimusega. Varem tunti Sendakit illustratsioonide kaudu Else Holmelund Minariki raamatusarjas "Little Bear".

Sendak jutustas hiljem oma fänni reaktsioonist:

Mulle saatis kauni kaardi üks väike poiss. Mulle pakkus see suurt rõõmu. Ma vastan kõikidele lastelt saadud kirjadele – mõnikord väga ruttu – aga selle kirja kallal pusisin ma pikalt. Ma saatsin talle kaardi, kuhu olin joonistanud Metsiku Asja. Ma kirjutasin järgmiselt: "Kallis Jim: Mulle meeldis väga Sinu kaart." Hiljem sain ma ta emalt kaardi ja ta kirjutas: "Jim sõi suurest armastusest Teie kirja vastu selle ära." Arvan, et see on kõige parim kompliment, mida ma eales olen saanud. Ta ei hoolinud sellest, et pilt oli Maurice Sendaki originaalteos. Ta nägi seda, kiindus sellesse ja sõi ära.

15 aastat hiljem tegi School Library Journal lugejate seas uuringu, mille tulemusena valiti parimaks pildiraamatuks "Seal, kus elavad metsakollid". Ühel uuringut läbiviival raamatukogutöötajal tekkis kahtlus, milline raamatutest võiks olla parim, ning tõstis esile ühe vastanu märkuse: sissejuhatus tänapäevastesse pildiraamatutesse. Teine vastanutest iseloomustas teost kui "täpselt käsitööd, täpset illustratsiooni... lihtsalt pildiraamatute kokkuvõte" ja kommenteeris, et Sendak "torkab teiste hulgast silma, sest ta on pöördeline".

Kui Sendak nägi toimetaja töölaual Isaac Bashevis Singeri esimest lasteraamatut "Zlateh the Goat and Other Stories", pakkus ta välja, et võiks raamatu illustreerida. Raamat avaldati 1966 ja seda tunnustati Newbory medaliga. Koostöö vaimustas Sendakki ja andis talle uut indu. Ükskord ta lausus irooniliselt, et lõpuks olid vanemad uhked oma esimese poja üle, kui ta tegi koostööd Singeriga.

Tema 1981. aastal avaldatud raamat "Outside Over There" räägib Ida-nimelisest tüdrukust ja tema kadedast vennast.

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Seal, kus elavad metsakollid. Vaadatud 19.04.2014.