Ava peamenüü
Maurice Bavaud u. 1937

Maurice Bavaud (15. jaanuar 1916 Neuchâtel14. mai 1941 Berliin) oli Šveitsi teoloogiaüliõpilane, kes kavatses 1938. aasta sügisel tappa Adolf Hitlerit.

9. oktoobril 1938 sõitis Maurice Bavaud rongiga Saksamaale eesmärgiga tappa Adolf Hitler. Hiljem nimetas Bauvaud oma motiivideks seda, et Adolf Hitler kujutas endast ohtu inimkonnale ja Šveitsi iseseisvusele. Veel oli põhjuseks katoliiklike organisatsioonide tagakiusamine Saksamaal.[1] Maurice Bavaud esines Hitleri pooldajana ja liikus Baieris ringi eesmärgiga talle ligi pääseda. 9. novembril 1938 tähistati Münchenis Õllekeldriputši 15. aastapäeva.[2] Bauvaud hankis pääsme Feldherrnhalles toimunud pidulikule üritusele.[3] Tal oli püstol mantlitaskus ja ta kavatses Hitlerit tulistada. Kuid Hitler muutis teadmata põhjustel oma tavalist marsruuti ja ei tulnud Bavaud' lähedusse. Samuti takistasid sihtimist tervituseks ülestõstetud käed.

Ka järgnavatel päevadel ei õnnestunud tal Hitleri lähedusse pääseda. Tal oli raha otsa lõppemas ja 12. novembril 1938 istus ta Pariisi kiirrongile, et Saksamaalt lahkuda. Augsburgis vahistati Bavaud piletita sõidu ja relva omamise eest. Talle mõisteti piletita sõidu ja loata relvaomamise eest kaks kuud vangistust. 1939. aasta algul tunnistas Bavaud ülekuulamisel üles, et ta kavatses tappa Adolf Hitlerit.[4]

18. detsembril 1939 mõistis Rahvakohus Bavaud' surma.[5] 14. mail 1941 hukati Maurice Bavaud Berlin-Plötzensee vanglas giljotineerimise teel.[6]

JärelluguRedigeeri

1950. aastatel pöördus Maurice Bavaud' isa Albert Bavaud Lääne-Saksamaa kohtuvõimude poole palvega oma poeg rehabiliteerida. 12. detsembril 1955 vähendas Berliin-Moabiti Maakohus Maurice Bavaud' karistust viie aasta vabadusekaotuseni ja kümne aasta kodanikuõiguse äravõtmiseni. 1956. aastal vaadati kohtuotsus ümber ja Marice Bavaud rehabiliteeriti ning tema Šveitsis elavatele omastele määrati kompensatsiooniks 40 000 franki.[7]

ViitedRedigeeri