Martin Schultz von Ascheraden
Martin Schultz von Ascheraden (12. juuni 1617 – 16. märts 1682 Narva) oli Rootsi sõjaväelane, vabahärra.
8. novembril 1630 kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf tema isale, Böömimaa päritolu kahurväe ooberstleitnant Simon Schultzile (hukkus Pfaffenhofeni lahingus 1633. aastal), Aizkraukle ordulinnuse ja staarostkonna, ning sellest ajast kuulusid need nende suguvõsa valdustesse.[1]
9. novembril 1652 sai Martin Schultz koos venna, Langholmi[2] mõisniku Johann Philipp Schultziga (1621–1672) Rootsi aadlikuks ning temast sai õukonnarügemendi major, hiljem teenis Skåne ja Blekinge miilitsa ülemkomandandi ametis (Öfwerste Commendeur af Milicen i Skåne och Blekinge). 8. aprillil 1673 kinkis Rootsi kuningas Karl XI talle Krüüdneri mõisa Kambja kihelkonnas Tartumaal.[3]
18. aprillil 1674 sai Martin Schultz Rootsi kuningalt Aizkraukle vabahärratiitli ja immatrikuleeriti 1675. aastal nr 58 all Rootsi rüütelkonda vabahärrade Schultz von Ascheradeni (ka Schoultz von Ascheraden) nimega.[4] Osales kindralleitnandina 1676. aastal rootslastele võidukas Skåne sõja Lundi lahingus, juhtides seal Rootsi väe keskosa ja ülendati 1679. aastal jalaväekindraliks.
28. aprillist 1681 kuni surmani Ingerimaa ja Käkisalmi lääni kuberner Narvas (Narva komandandiks oli hilisem Ingeri kindralkuberner Göran von Sperling[5]).
Talle kuulusid Liivimaal lisaks Aizkraukle mõisale (Schloß Ascheraden) veel Skrīveri (Rēmera muižā, Römershof), Salapi (Salubben), Vinterfeldi (Winterfeld), Bariši (Borgeshof, Borigshof), Šķiliņi (Schillingshof), Stippenhof, Buļļi (Bullenhof), Jergies, Krüüdneri (Krüdnershof); Rootsis Meen, Oranienburg, Billingsholm ja Juelsgård ning Ingerimaal Kaibola ja Permesberg.[6]
Perekond
muudaMartin Schultz abiellus Anna Margaretha Zimmermanniga (surnud 1664), kes oli Riia bürgermeistri Lorenz Zimmermanni (surnud 1665) ja Catharina Nordhauseni tütar. Abielust sündisid:
- Anna Margaretha, Johann Reinhold von Grotthussi (Grothusen) abikaasa;
- Johann Heinrich (surnud 1670), Rootsi kapten;
- Gustav (1654–1677), Rootsi kapten, hukkus Landskrona lahingus;
- Carl Friedrich (1656–1728), Rootsi ooberst, Liivimaa maanõunik, Aizkraukle ja Krüüdneri mõisnik;[7] 1764. aasta Aizkraukle ja Skrīveri eratalurahvaseaduse („Ascheradensches und Römershofsches Bauerrecht“) autori Karl Friedrich Schoultz von Ascheradeni (1720–1782) (läti Karls Frīdrihs Šulcs fon Ašerādens) vanaisa[8];
- Martin Simon (1660–1730), Rootsi kindralleitnant, suguvõsa Pommeri haru esivanem.
Hiljem abiellus Elisabeth Gertrud von der Brüggeniga (surnud 1686).
Viited
muuda- ↑ Ernst Heinrich Kneschke: Neues allgemeines deutsches Adels-lexikon VIII, 1996, ISBN 3487045575 lk.329–330
- ↑ Hilisem Aizkraukle kõrvalmõis lk. 76–77
- ↑ Hagemeister, Heinrich von; F. von Buxhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Teil 2. Riga: E. Frantzen. lk. 34
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...lk. 107".
- ↑ http://www.inkeri.com/tallinna.html Schreiben des Gen.-Gouverneurs von Ingermanland Gen.-Major Martin Schultz (v.Ascheraden) und des Kommandanten von Narva Jöran Sperling Arhivaal EAA.278.1.XIX-66 1681–1685
- ↑ Hagemeister, Heinrich von; F. von Buxhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Teil 1. Riga: E. Frantzen. lk. 76–77
- ↑ Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk. lk.28
- ↑ Allgemeine Deutsche Biographie: Schoultz von Ascheraden, Karl Friedrich Freiherr
Välislingid
muuda- Väljavõte Liivimaa Rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1929
- Elulugu Nordisk familjebok, 1916 (rootsi keeles)
- Elulugu Nordisk familjebok, 1890 (rootsi keeles)
- Aizkraukles muižkungs un viņa “Zemnieku tiesa” (läti keeles)
| Eelnev Jacob Johan Taube |
Ingerimaa kuberner 1681–1682 |
Järgnev Hans von Fersen |