Marta Skulme

läti skulptor

Marta Skulme (neiupõlvenimega Liepiņa; 13. mai 18903. jaanuar 1962) oli läti skulptor.

Ta oli Riia Kunstnike Grupi liige, teda on nimetatud esimeseks kutseliseks naisskulptoriks Lätis [1].

EluloolistRedigeeri

Sündis Mālpilsi piirkonnas Vidzemes talupoja perekonnas. Kunsti õppis ta Kaasani Kunstikoolis (1912–1914) ja edasi Petrogradis nn Tauria kunstikoolis (1914–1918), juhendajaks Leonid Sherwood. 1918. aastal katkestas ta õpingud ja pöördus tagasi Lätisse, kus alustas tegutsemist vabakutselise kunstnikuna. 1920. aastal abiellus ta maalikunstnik Oto Skulmega. 1922. aastal sai Marta Skulmest Riia Kunstnike Grupi liige. Enesetäiendamise eesmärgil külastas ta samal aastal Berliini ja Dresdeni, kus puutus kokku konstruktivismiga, samas kui sealne kunstielu oli jäänud puutumata kubismi stereotüüpidest. 1925. aastal sündis tütar Džemma.

Marta Skulme suri Riias ja tema põrm sängitati 7. jaanuaril 1962 Riia Metsakalmistule.

Marta Skulmele on pühendatud üks osa televisiooni dokumentaalsarjast "Rigas makslinieku grupa" [2]

IsiklikkuRedigeeri

Marta ja Oto Skulme tütar Džemma Skulme oli tuntud läti maalikunstnik [3].

LoomingRedigeeri

Alates 1920. aastast esines ta oma töödega kunstinäitustel Lätis, Nõukogude Liidus ja mujal välismaal.

Kunstnik töötas enamasti skulptuuri väikevormide kallal, ehkki hiljem selgus, et tal oli annet ka monumentaalskulptuuri alal (1924. aastal jagas ta Kārlis Zālega esimest-teist kohta Riia Vabaduse monumendi konkursil [4]). Marta Skulme plastilise vormi käsitlus on mõjutatud prantsuse modernismi vormikeelest, aga kannab ka kunstniku individuaalse eneseväljenduse pitserit. 1920. aastate algul katsetas ta kubistlike skulptuuridega, millest on säilinud mõned reproduktsioonid.

1930. aastatel ilmusid tema loomingusse tektooniliselt selged vormid ja massid, monumentaalne üldistus, ning ta hakkas rohkem kasutama karedat, näiliselt töötlemata kivi tekstuuri, säilitades selle juures aga suure nüansseerituse [5]. Marta Skulme lõi skulptuure mitmesugustes materjalides nagu (graniit, pronks ja puit), siiski on enamik tema töid jäänud kipskavanditeks.

Suur mälestusnäitus kunstniku teostest korraldati 1969. aastal, näitus "Marta Skulme. Skulptuur. Oto Skulme. Maal." 1989. aastal ja suur ülevaatenäitus kunstniku kogu loomingust 2009. aastal Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis [6].

TeoseidRedigeeri

  • "Isa portree", 1923
  • "Pärjakandja", 1939
  • "Džemma portree", 1940
  • "Teodors Zaļkalnsi portree", 1952
  • "Lidija Liepiņa portree", 1960
  • Skulptuurigrupp "Vidzeme naised", 1928

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri