Maria Thun (neiupõlvenimega Maria Jung) (24. aprill 1922 Marburgi lähedal – 9. veebruar 2012 Biedenkopf) oli saksa biodünaamilise põllumajanduse edendaja ning Maria ja Matthias K. Thuni külvikalendri kaasautor.

1963. aastast alates ilmub külvikalender igal aastal, eesti keelde on seda tõlgitud alates 1990. aastast.

Maria Thun osales biodünaamilise põllumajanduse uurimiskeskuse korraldatud üritustel. Üritusel tutvus ta Franz Rulniga, kes andis välja loojuva ja tõusva Kuu rütmidel põhinevat kalendrit. Thun hakkas selle kalendri alusel Marburgi lähistel Gisselbergis katsepõldudel seemneid külvama ja saaki korjama.

Tol ajal oli levinud seemnete idanevustestide tegemine, kus seemned asetati klaaskausis olevasse vette. Thuni meelest ei olnud need idanevustestid sobilikud, tema eelistas jälgida taimede kasvu idanemisest järgmise aasta külvini. Katsete ja vaatluste ning astronoomilise kalendri alusel hakkas ta taimerühmade lõikes katsekülve tegema.

Maria Thuni biodünaamilise põllunduse meetod püüab arvestada Päikese, tuule ja planeetide osalusega taimede kasvamisel ning püüab rakendada konstellatsioone, et määrata sodiaagi tähtkujude alusel kindlaks päevad, millal oleks eri taimede külv, istutamine, hooldamine, saagikoristus ja talveks varumine võimalikult kooskõlaline.

Biodünaamilise põllunduse meetod muuda

Kuu tiirlemine ja taimed muuda

Külvikalendris jagatakse Kuu tiirlemise ja mõjuimpulsside alusel päevad ja taimed inimtoidu ja säilitamiskõlblike osade alusel järgmistesse rühmadesse:

Viljapäevad ja viljataimed muuda

Viljataimede rühma kuuluvad seemnes viljuvad taimed, nagu uba, harilik hernes, lääts, soja, mais, harilik tomat ja harilik paprika, kõik kõrvitsalised, ka suvikõrvits (kabatšokk) ja harilik kurk, maasikas, euroopa karusmari, kirsipuu, must sõstar, harilik pirnipuu, harilik ploomipuu, harilik pohl, harilik sarapuu, harilik vaarikas, teraviljad (nisu, riis, mais, kaer, oder, rukis). Viljataimede seemnete külv, istutamine, kõplamine, hooldamine, koristamine ja konserveerimine on soodustatud viljapäevadel.

Õiepäevad ja õistaimed muuda

Õietaimede rühma kuuluvad lilled, lillesibulad, spargelkapsas, ravimtaimedena (ürdid õisikud) kasutatavad taimed ja biodünaamilise komposti taimed. Õietaimede seemnete külv, istutamine, kõplamine, hooldamine, koristamine ja konserveerimine on soodustatud õiepäevadel.

Lehepäevad ja lehttaimed muuda

Lehttaimede rühma kuuluvad enamik kapsaliike, sh nuikapsas ja lillkapsas (kuid mitte spargelkapsas (õistaim)), salatiliigid, põldkännak, lehtsigur, spargel, harilik apteegitill, muru, lehtpeet, aedseller, maitseroheline, porrulauk, rabarber, spinat, petersell jne. Lehttaimede seemnete külv, istutamine, kõplamine, hooldamine on soodustatud lehepäevadel, kuid koristatakse õiepäevadel.

Juurepäevad ja juurtaimed muuda

Juurtaimede rühma kuuluvad taimed, kelle viljad moodustuvad juurepiirkonnas, nagu lehtkaalikas, porgand, aed-moorputk, redis, rõigas, punapeet, mustjuur, juurpetersell, juurseller, kartul, sibul, küüslauk. Juurtaimede külv, istutamine, kõplamine, hooldamine, koristamine ja konserveerimine on soodustatud juurepäevadel.

Teoseid eesti keeles muuda

  • "Aastaring aias. 100 väärtuslikku näpunäidet", tõlkija Kerstti Kittus, Kirjastus Sinisukk, 2010, ISBN 9789949146499
  • "Aiandusnippe. Külvipäevad. Istutusajad. Saagikoristus", tõlkija Kerstti Kittus, Kirjastus Sinisukk, 2010, ISBN 9789949146505
  • ...

Isiklikku muuda

1943. abiellus ta Walter Thuniga. Tütar Christina sündis 1943. ja poeg Matthias 1948. aastal.[1]

Viited muuda

  1. Külvikalender 2013, Soodsad külvi-, hooldus- ja lõikusajad Maria ja Matthias K. Thuni järgi, Väljaandijad Eesti Biodünaamika Ühing, Kirjastus PreMark, Kodu & Aed, A-meediagrupp OÜ

Välislingid muuda