Margaret (Rootsi kroonprintsess)

Margaret Victoria Charlotte Augusta Norah (15. jaanuar 1882, Windsori loss1. mai 1920, Stockholm) oli Rootsi kroonprintsess, sünnijärgselt Suurbritannia ja Iirimaa printsess.

Ta oli prints Arthuri (Connaughti hertsog) ja Preisi printsessi Louise Margarete tütar. Margareti isapoolne vanaema oli kuninganna Victoria.

Ristimine ja leeritamine muuda

Printsess ristiti 11. märtsil 1882 Windsori lossi erakabelis. Ristimise viis läbi Canterbury peapiiskop Archibald Tait. Ristivanemad olid kuninganna Victoria, Saksa keiser Wilhelm I ning Saksa keisrinna Augusta, Saksa kroonprintsess Victoria, Preisi prints Friedrich Karl ning Preisi printsess Maria Anna ja Walesi prints Edward.

Printsess leeritati samas kabelis 1898. aasta märtsis 16 aasta vanuselt. Leeritamine tähendas lapsepõlve lõppu ning valmisolekut seltskonda minekuks ja abiellumiseks. Enne abiellumist kandis ta tiitlit "Connaughti printsess" (Tema Kuninglik Kõrgus) (Her Royal Highness Princess Margaret of Connaught).

Abikaasakandidaadid muuda

Kui printsess Margaret oli 23-aastane ja ta noorim õde printsess Patricia 18-aastane, peeti neid Euroopa ilusaimateks printsessideks. Nende onu Edward VII tahtis, et nad abielluksid mõne Euroopa kuninga või kroonprintsiga. Jaanuaris 1905 külastasid Connaughti hertsog ja hertsoginna Portugali kuningas Carlos I ja kuninganna Améliet, kelle pojad Luis Filipe ja Manuel II võõrustasid noori Inglismaa printsesse. Portugallased lootsid, et ühest printsessist saab tulevane Portugali kuninganna, kuid nii ei läinud. Seejärel külastasid Connaughtid Hispaaniat, kus loodeti, et Patriciast saab tulevane Hispaania kuninganna, kuid ka see ootus ei täitunud.

Connaughtide järgmine reis viis nad Egiptusse ja Sudaani ning just Kairos kohtusid nad Rootsi prints Gustav Adolfiga (hilisem Gustav VI Adolf). Gustav Adolf ja Margaret armusid esimesest silmapilgust ning kui prints Briti konsulaadis korraldatud lõunasöögil Margaretile abieluettepaneku tegi, võeti see vastu. Margareti vanemad olid väljavalituga rahul, kuigi prints oli Margaretist 10 kuud noorem. Prints oli lühinägelik ja kasutas prille, ta oli pikka kasvu, tumedate juustega, tundis hästi muusikat, oskas tantsida ja oli hea jahimees.

Abielu muuda

15. juunil 1905 toimus Windsori lossi St. George'i kabelis printsess Margareti ja prints Gustav Adolfi laulatus. Kui Gustav Adolfi isast sai 1907. aastal Rootsi kuningas Gustav V, sai abielupaarist Rootsi kroonpaar. Rootsis sai printsess nime Margareta ja tiitli "Rootsi kroonprintsess" (Tema Kuninglik Kõrgus) (Kronprinsessan Margareta av Sverige).

Lapsed muuda

Printsess Margaret oli praeguse Rootsi kuninga Karl XVI Gustavi, Taani kuninganna Margrethe II ja Kreeka endise kuninganna Anne-Marie vanaema.

I maailmasõda muuda

I maailmasõja ajal asutas ta Rootsis õmblemisringid, kus õmmeldi Punase Risti jaoks varustust. Kui parafiiniga varustamine muutus väheseks, organiseeris ta küünlakogumised ning novembris 1917 seadis sisse kursused tüdrukutele. Samuti liikusid tema kaudu rindele ja tagasi erakirjad ning kirjad kadunud meeste otsimiseks. Lisaks töötas ta väsimatult vangide heaolu eest.

Surm muuda

Printsess Margaret suri ootamatult 1. mail 1920 oimuluu operatsiooni tüsistustesse. Margaret oli kaheksandat kuud rase ja ootas oma kuuendat last.

Tiitlid muuda

  • 18821905 Margaret, Suurbritannia ja Iirimaa printsess (Tema Kuninglik Kõrgus)
  • 19051907 Margareta, Rootsi printsess, Skåne hertsoginna (Tema Kuninglik Kõrgus)
  • 19071920 Rootsi kroonprintsess, Tema Kuninglik Kõrgus (Her Royal Highness The Crown Princess of Sweden)

Ordenid muuda

  • VA – Lady of the Royal Order of Victoria and Albert
  • CI – Companion of the Order of the Crown of India
  • DJStJ – Dame of Justice of St John