Margrethe II

Margrethe II (Margrethe Alexandrine Þórhildur Ingrid; sündinud 16. aprillil 1940) on Taani kuninganna alates 1972. aastast. Ta külastas 27.–28. juulil 1992 toimunud riigivisiidil ning 2001 ja 2019 toimunud eravisiidil Eestit.

Margrethe II
Taani kuninganna
Ametis
Ametisse asumise aeg 14. jaanuar 1972
Eelnev	Frederick IX
Isikuandmed
Sünninimi	Margrethe Alexandrine Þórhildur Ingrid
Sündinud	16. aprill 1940 Kopenhaagen, Taani
Abikaasa	Henrik
Autogramm

Sünd

Printsess Margrethe sündis 16. aprillil 1940 Amalienborgi lossis Kopenhaagenis kroonprints Frederiki ja kroonprintsess Ingridi esimese tütrena. Kuna tema vanaisa, kuningas Christian X oli sellel ajal ka Islandi kuningas, sai printsess viisakusavaldusena Islandi nime Þórhildur.

Printsessi ristivanemad olid Taani kuningas Christian X, Taani prints Knud, Taani prints Axel, Rootsi kuningas Gustav V, Rootsi kroonprints Gustav Adolf, prints Gustav Adolf, Connaughti krahv Arthur, Taani kuninganna Alexandrine, Taani printsess Thyra, Rootsi kroonprintsess Louise, Taani printsess Helena Viktoria, leedi Patricia Ramsay, Preisimaa kroonprintsess Cecile ja Bourbon-Parma printsess Margrethe.

Tulevane kuninganna

Ehkki Margrethe oli tulevase kuninga vanim järeltulija, ei sündinud ta troonipärijaks, kuna troonipärimisseadus ei lubanud naistel troonile tõusta. Kuna printsessil oli kaks õde, eeldati, et trooni pärib tema onu, Taani prints Knud.

Kuid prints Frederiki ja tema perekonna populaarsus rahva hulgas alustas 1947. aastal põhiseaduse uuendamise protsessi, kui oli selge, et kuninganna Ingrid ei ole enam võimeline lapsi saama. Põhiseaduse parandusega tegeles kaks parlamendi koosseisu ning viimaks viidi 27. märtsil 1953 läbi referendum. Uus seadus lubas ka naistel trooni pärida, kuid seda ainult juhul, kui meessoost järeltulija monarhil puudub.

1. aprillil 1955 kinnitati Margrethe ametlikult troonipärijaks. Oma 18. sünnipäeval, 16. aprillil 1958 anti printsessile koht riiginõukogus ning kuninga puudumisel asendas Margrethe teda istungitel eesistuja kohal.

1960–1961 õppis Margrethe Cambridge'i ülikoolis eelajaloolist arheoloogiat, 1961–1962 Aarhusi ülikoolis, 1963 Sorbonne'i ülikoolis ja 1965 Londoni majanduskoolis politoloogiat.

Perekond

10. juunil 1967 abiellus printsess Margrethe Prantsuse diplomaadi Henri de Laborde de Monpezat'ga. Laborde de Monzepat sai tiitli Tema Kuninglik Kõrgus Taani prints Henrik ning tema eesnimi Henri muudeti taanipäraselt Henrikuks. Kuninglikul paaril sündis kaks poega, Frederik (1968) ja Joachim (1969). Praegu on neil ka seitse lapselast.

Taani kuninganna

Margrethe II visiidil Tallinnas 15. juunil 2019

USA president George W. Bush ja Laura Bush vastuvõtul Margethe II ja prints Henriku juures 2005. aastal

Frederik IX suri 1972. aastal ning Margrethest sai uue troonipärimisseaduse järgi esimene Taani kuninganna.

Taani kuningriik on konstitutsiooniline monarhia, mis tähendab, et monarh ei saa iseseisvalt otsuseid ellu viia. Ehkki ta allkirjastab kõik seaduslikud aktid, mis selle läbi seaduseks muutuvad, ei jõustu seadused enne, kui neile on alla kirjutanud ka minister.

Riigipeana osaleb kuninganna ka valitsuse moodustamises. Pärast konsulteerimist poliitiliste erakondade esindajatega, palutakse selle erakonna liidril, kes on valimistel saanud enim kohti parlamendis, moodustada uus valitsus. Kui see on tehtud, nimetab kuninganna formaalselt uue valitsuse ametisse.

Kuninganna on ka valitsuse tegelik juht ning seetõttu ka riiginõukogu eesistuja. Peaminister ja välisminister teavitavad kuningannat pidevalt viimastest poliitilistest sündmustest ning annavad talle nõu, kuidas toimida. Tema Majesteet korraldab ametlikke vastuvõtte teistele riigipeadele ning käib ka ise välisvisiitidel. Kuninganna võtab vastu iga välisriigi esindaja, kes töötab Taanis, ning võtab tööle ja vabastab ametist riigiametnikke.

Margrethe II peamised ülesanded on esindada Taanit välismaal ja olla kodumaal riigi ühtsuse hoidja. Ta avab näitusi, võtab osa pidustustest, sisseõnnistamistest, jne. Kuna kuningannat ei valita ametisse, ei tohi ta ametlikult omada poliitilisi veendumusi ning ei toeta avalikult ühtegi erakonda.

Kuningannal on Euroopa kõige moodsama ja progressiivsema monarhi kuulsus, kes on nõus andma ka intervjuusid.

Tunnustus

• 1995 – Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk

Huvid

Kuninganna on tunnustatud kunstnik ning ta on aastate jooksul oma töid näitustel eksponeerinud. On öeldud, et kui ta poleks kuninganna, võiks ta olla edukas kunstnik. J. R. R. Tolkieni "Sõrmuste isanda" taanikeelses väljaandes, mis ilmus 1977 ja 2002. aastal kordustrükis, kasutati kuninganna tehtud illustratsioone Ingahild Grathmeri varjunime all. Ta on ka tõlkija ning arvatakse, et ta osales "Sõrmuste isanda" tõlkimisel.

Margrethe II emakeel on taani keel ning võõrkeeltest valdab ta vabalt prantsuse, inglise, rootsi ja saksa keelt.

Sugupuu

Margrethe II esivanemad
Taani kuninganna Margrethe II (sündinud 1940)	Taani kuningas Frederik IX (1899–1972)	Taani ja Islandi kuningas Christian X (1870–1947)	Taani kuningas Frederik VIII (1843–1912)
			Rootsi printsess Louise (1851–1926)
		Mecklenburg-Schwerini printsess Alexandrine (1879–1952)	Mecklenburg-Schwerini suurhertsog Friedrich Franz III (1851–1897)
			Venemaa suurvürstinna Anastassija Mihhailovna (1860–1922)
	Rootsi printsess Ingrid (1910–2000)	Rootsi kuningas Gustav VI Adolf (1882–1973)	Rootsi kuningas Gustaf V (1858–1950)
			Badeni printsess Victoria (1862–1930)
		Suurbritannia ja Iirimaa printsess Margaret (1882–1920)	Connaughti ja Strathearni hertsog Arthur (1850–1942)
			Preisimaa printsess Luise Margareta (1860–1917)

Välislingid

• Kuninganna ja tema abikaasa koduleht

Eelnev Frederik IX

Taani kuninganna alates 1972

Järgnev (troonipärija kroonprints Frederik)