Makedoonia (Rooma provints)

Rooma provints Makedoonia (ladina: Provincia Macedoniae, kreeka: Ἐπαρχία Μακεδονίας) loodi ametlikult aastal 146 eKr pärast seda, kui Rooma kindral Quintus Caecilius Metellus võitis aastal 148 eKr Makedoonia kuningriigi viimast isehakanud kuningat Andrískost, ja pärast seda, kui neli Rooma poolt piirkonnas loodud klientvabariiki ("tetrarhia") kaotati. Provints sisaldas Makedooniat, lisaks Epeirost, Tessaaliat ning osi Illüüriast, Paiooniast ja Traakiast. See lõi palju suurema halduspiirkonna, mida hõlmas ikka veel Makedoonia nimi. Dardaanlasi Paiooniast põhjas siia hulka ei arvatud, kuna nad toetasid roomlasi nende Makedoonia-vallutuses.

Kirjeldus

Korraldus

Pärast Diocletianuse reforme 3. sajandi lõpus eraldati Epirus Vetus ja millalgi 4. sajandil jaotati Makedoonia provints kaheks: Macedonia Prima lõunas ja Macedonia Secunda või Salutaris põhjas. Kõik need provintsid allutati Makedoonia diötseesile, ühele kolmest diötseesist, mis moodustasid pretoriaanide Illyricumi prefektuuri. Kui prefektuur aastal 379 Lääne- ja Ida-keisririikide vahel jaotati, allutati Makedoonia provintsid Ida-Illyricumile. Keisririigi jäädava jaotamisega aastal 395 läks Makedoonia Idale, mis kujunes Bütsantsiks.

Ahhaia

Ahhaia või Achaea oli esialgu Rooma Makedoonia provintsi osa (aastatel 146 kuni 27 eKr). Hiljem sai sellest eraldi provints Augustuse regulatsiooniga aastast 27 eKr, millega rajati Rooma keisririik.

Epirus Vetus

Rooma provintsid Epirus Vetus ja Epirus Nova tänapäevaste piiride suhtes

Epirus, hiljem Epirus Vetus ("Vana Epeiros"; kreeka: Παλαιᾶ Ἤπειρος), oli Rooma keisririigi provints, mis vastas Epeirose piirkonnale. Aastatel 146 kuni 27 eKr oli see Makedoonia provintsi osa, pärast mida sai sellest Ahhaia osa, enne kui keiser Traianuse ajal sellest eraldi provints sai.

Epirus Nova

Epirus Nova ("Uus Epeiros", kreeka: Νέα Ἤπειρος) või Illyria Graeca või Illyris proper oli Rooma keisririigi provints, mille rajas Diocletianus provintsipiiride korrastamise käigus. Selle ajani kuulus provints Makedoonia provintsi. Dyrrachium (või Epidamnos) rajati Epirus Nova keskuseks. Epirus Nova piirkond vastas Illüüria osale, mis oli toona "osaliselt Kreeka ja osaliselt helleniseeritud".

Macedonia Prima

Rooma provintsid umbes aastal 400

Macedonia Prima ("Esimene Makedoonia") oli provints, mis hõlmas enamuse Makedoonia kuningriigist, langeb kokku enamuse tänapäeva Kreeka Makedoonia piirkonnaga ja selle keskus oli Thessaloníki.

Macedonia Secunda või Salutaris

Macedonia Salutaris ("Tervislik Makedoonia"), tuntud ka kui Macedonia Secunda ("Teine Makedoonia"), oli provints, mis hõlmas osaliselt Dardaaniat ja kogu Paioonia, viimane oli suurem osa tänasest Põhja-Makedooniast. Stobi linn, mis paiknes Crna Reka ja Vardari (kreeka: Axios) jõe ühinemiskohas, oli endine Paioonia pealinn, mis tõusis hiljem Macedonia Salutarise keskuseks.

Tessaalia

See provints hõlmas Thessalía ala, mis oli Vana-Makedooniast otse lõunas. Samuti nimetatakse siin alljaotisi Thessalia Prima ja Thessalia Secunda.

Majandus

Thasose tetradrahm Rooma kontrollitud Makedooniast. Vermiti ajavahemikus 148–80 eKr. Esikülg kujutab Dionüsost ja tagakülg kujutab Heraklest

Augustuse valitsemisaeg algas Makedoonia jaoks pika rahuperioodi, õitsengu ja rikkusega, kuigi selle tähtsus Rooma maailma majandusolukorras vähenes võrreldes naabri Väike-Aasiaga.

Majandust ergutas suuresti Via Egnatia ehitamine, Rooma kaupmeeste toomine linnadesse ja Rooma kolooniate asutamine. Keiserlik valitsus tõi koos teede ja haldussüsteemiga majandusbuumi, mis tõi kasu nii Rooma valitsevale klassile kui ka alamklassidele. Suure põllumaa ja rikkalike karjamaadega kogusid suured valitsejaperekonnad tohutu varanduse ühiskonnas, mis põhines orjatööl.

Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses aastatel 117–138), senatiprovints Macedonia Kagu-Euroopas

Tootmisklasside elutingimuste parandamine tõi kaasa piirkonna käsitööliste arvu suurenemise. Müürsepad, kaevurid, sepad jne. töötasid igasuguses äritegevuses ja käsitöös. Kreeklasi kasutati ka Rooma maailmas õpetajate, kasvatajate ja arstidena.

Väljaveomajandus põhines peamiselt põllumajandusel ja karjakasvatusel, samas kui eksporditi ka rauda, vaske ja kulda koos selliste toodetega nagu puit, vaik, pigi, kanep, lina ja kala. Teine rikkuse allikas oli kuningriigi sadamad, nagu Dion, Pella, Thessaloníki, Kassándreia.

Märkimisväärsed isikud

Kodanikud

Damon Thessaloníkist, 2. sajand eKr

Pühakud ja vaimulikud

Agape, Chione ja Irene (surid aastal 304)
Agathopous, diakon
Aristarkhos Thessaloníkist, 1. sajand
Demofilos Konstantinoopolist (suri aastal 386), piiskop, sündis Thessaloníkis
Epafroditos, esimene Philippoi piiskop
Gaius, esimene Thessaloníki piiskop
Lydia Thyatirast, 1. sajand
Matrona Thessaloníkist
Onesimus, esimene Beroea piiskop
Demetrios Thessalonikist, Thessaloníki kaitsepühak, märtrisurm aastal 306
Theodulus, lektor

Kirjanikud

Craterus Amphipolisest (u 100–30 eKr), rapsood, amfiareioni mängude võitja
Faidros Pieriast (u 15 eKr – u 50 pKr), valmimeister
Antipatros Thessaloníkist (1. sajandi lõpp eKr), epigrammatiline luuletaja ja linna kuberner
Filippos Thessaloníkist (1. sajandi lõpp pKr), epigrammatiline luuletaja ja Kreeka antoloogia koostaja
Archias, epigrammatik
Antiphanes (1. sajandi lõpp), epigrammatik
Parmenio (1. sajandi lõpp), epigrammatik
Kriton Pieriast, ajaloolane
Polyainos, (2. sajand), sõjakirjanik
Stobaios (5. sajand), kreeka autorite antoloog
Makedonios Thessaloníkist (6. sajand), Kreeka antoloogia epigrammatik

Arstid

Athryilatos Thásosestest
Alexander Pellast
Damian Thessaloníkist
Anthemius Édessast
Paul Philippoist
Theodorus Káto Kleinésist, Florina
C. Iulius Nicetas Lykest (Lykist) Pellas
Aurelius Isidorus Thessaloníkist
Sextus Iulius Chariton Amfipolisest
Servia Thessaloníkist
Lalus ja Publicius Hermias Beroeast
Aelius Nicolaus Édessast
Aptus Dionist