Ava peamenüü

Makedoonia (Rooma provints)

Makedoonia provints Rooma keisririigis, umbes aastal 125

Rooma provints Makedoonia (ladina: Provincia Macedoniae, kreeka: Ἐπαρχία Μακεδονίας) loodi ametlikult aastal 146 eKr pärast seda, kui Rooma kindral Quintus Caecilius Metellus võitis aastal 148 eKr Makedoonia kuningriigi viimast isehakanud kuningat Andrískost, ja pärast seda, kui neli Rooma poolt piirkonnas loodud klientvabariiki ("tetrarhia") kaotati. Provints sisaldas Makedooniat, lisaks Epeirost, Tessaaliat ning osi Illüüriast, Paiooniast ja Traakiast. See lõi palju suurema halduspiirkonna, millele kohaldati ikka veel 'Makedoonia' nime. Dardaanlasi Paiooniast põhjas siia hulka ei arvatud, kuna nad toetasid roomlasi nende Makedoonia-vallutuses.

KirjeldusRedigeeri

KorraldusRedigeeri

Pärast Diocletianuse reforme 3. sajandi lõpus eraldati Epirus Vetus ja millalgi 4. sajandil jaotati Makedoonia provints kaheks: Macedonia Prima lõunas ja Macedonia Secunda või Salutaris põhjas. Kõik need provintsid allutati Makedoonia diötseesile, ühele kolmest diötseesist, mis moodustasid pretoriaanide Illyricumi prefektuuri. Kui prefektuur aastal 379 Lääne- ja Ida-keisririikide vahel jaotati, allutati Makedoonia provintsid Ida-Illyricumile. Keisririigi jäädava jaotamisega aastal 395 läks Makedoonia Idale, mis kujunes Bütsantsiks.

AhhaiaRedigeeri

Ahhaia või Achaea oli esialgu Rooma Makedoonia provintsi osa (aastatel 146 kuni 27 eKr). Hiljem sai sellest eraldi provints Augustuse regulatsiooniga aastast 27 eKr, millega rajati Rooma keisririik.

Epirus VetusRedigeeri

 
Rooma provintsid Epirus Vetus ja Epirus Nova tänapäevaste piiride suhtes

Epirus, hiljem Epirus Vetus ("Vana Epeiros"; kreeka: Παλαιᾶ Ἤπειρος), oli Rooma keisririigi provints, mis vastas Epeirose piirkonnale. Aastatel 146 kuni 27 eKr oli see Makedoonia provintsi osa, pärast mida sai sellest Ahhaia osa, enne kui keiser Traianuse ajal sellest eraldi provints sai.

Epirus NovaRedigeeri

Epirus Nova ("Uus Epeiros", kreeka: Νέα Ἤπειρος) või Illyria Graeca või Illyris proper oli Rooma keisririigi provints, mille rajas Diocletianus provintsipiiride korrastamise käigus. Selle ajani kuulus provints Makedoonia provintsi. Dyrrachium (või Epidamnos) rajati Epirus Nova keskuseks. Epirus Nova piirkond vastas Illüüria osale, mis oli toona "osaliselt Kreeka ja osaliselt helleniseeritud".

Macedonia PrimaRedigeeri

 
Rooma provintsid umbes aastal 400

Macedonia Prima ("Esimene Makedoonia") oli provints, mis hõlmas enamuse Makedoonia kuningriigist, langeb kokku enamuse tänase Kreeka Makedoonia piirkonnaga ja selle keskus oli Thessaloníki.

Macedonia Secunda või SalutarisRedigeeri

Macedonia Salutaris ("Tervislik Makedoonia"), tuntud ka kui Macedonia Secunda ("Teine Makedoonia"), oli provints, mis hõlmas osaliselt Dardaaniat ja kogu Paioonia, viimane oli suurem osa tänasest Põhja-Makedooniast. Stobi linn, mis paiknes Crna Reka ja Vardari (kreeka: Axios) jõgede ühinemiskohas, oli endine Paioonia pealinn, mis tõusis hiljem Macedonia Salutarise keskuseks.

TessaaliaRedigeeri

See provints hõlmas Thessalía ala, mis oli Vana-Makedooniast otse lõunas. Samuti nimetatakse siin alljaotisi Thessalia Prima ja Thessalia Secunda.

MajandusRedigeeri

 
Thasose tetradrahm Rooma kontrollitud Makedooniast. Vermiti ajavahemikus 148-80 eKr. Esikülg kujutab Dionüsost ja tagakülg kujutab Heraklest

Augustuse valitsemisaeg algas Makedoonia jaoks pika rahuperioodi, õitsengu ja rikkusega, kuigi selle tähtsus Rooma maailma majandusolukorras vähenes võrreldes naabri Väike-Aasiaga.

Majandust ergutas suuresti Via Egnatia ehitamine, Rooma kaupmeeste toomine linnadesse ja Rooma kolooniate asutamine. Keiserlik valitsus tõi koos teede ja haldussüsteemiga majandusbuumi, mis tõi kasu nii Rooma valitsevale klassile kui ka alamklassidele. Suure põllumaa ja rikkalike karjamaadega kogusid suured valitsejaperekonnad tohutu varanduse ühiskonnas, mis põhines orjatööl.

 
Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses aastatel 117-138), senatiprovints Macedonia' Kagu-Euroopas

Tootmisklasside elutingimuste parandamine tõi kaasa piirkonna käsitööliste arvu suurenemise. Müürsepad, kaevurid, sepad jne. töötasid igasuguses äritegevuses ja käsitöös. Kreeklasi kasutati ka Rooma maailmas õpetajate, kasvatajate ja arstidena.

Väljaveomajandus põhines peamiselt põllumajandusel ja karjakasvatusel, samas kui eksporditi ka rauda, vaske ja kulda koos selliste toodetega nagu puit, vaik, pigi, kanep, lina ja kala. Teine rikkuse allikas oli kuningriigi sadamad, nagu Dion, Pella, Thessaloníki, Kassándreia.

Märkimisväärsed isikudRedigeeri

KodanikudRedigeeri

Pühakud ja vaimulikudRedigeeri

KirjanikudRedigeeri

ArstidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri