Majandusantropoloogia
Majandusantropoloogia on antropoloogia haru, mis uurib inimese majanduskäitumist kui ühiskonnaeluks vajalike vahendite loomise ja taasloomise ning haldamisega tegelevat süsteemi selle laiemas ajaloolises, geograafilises, kultuurilise ja sotsiaalses kontekstis.
Majandusteaduse ja majandusantropoloogia huviobjektid küll kattuvad – mõlemad teadusalad tegelevad tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimisega –, kuid erialade lähenemisnurk ja eeldused majanduse kohta on väga erinevad.
Majandusantropoloogia kujunes antropoloogia haruna Bronislaw Malinowski ja Marcel Maussi uurimustes vastastikususest kui alternatiivist turumajanduslikele vahetustele. Teise maailmasõja järgses majandusantropoloogias olid olulisel kohal Karl Polanyi tööd, kes väitis antropoloogilistele uurimustele tuginedes, et turumajanduslikud vahetused iseloomustasid peamiselt tööstusühiskondi ning formaalse majandusteooria rakendamine mittetööstuslikele ühiskondadele on väär. Sellistes ühiskondades on vahetus "sängitatud" niisugustesse pealtnäha majandusega mitteseotud institutsioonidesse nagu sugulus, religioon ja poliitika. Sellist lähenemist nimetas Polanyi substantivismiks ja see vaidlus lõi lühikeseks perioodiks ka silla majandusteadlaste ning majandusantropoloogide vahele.[1] Sellistes tingimustes kujunes ka majandusantropoloogide kalduvus tegeleda tööstusühiskonnast väga erinevate ühiskondade uurimisega, mida eristati nt vastavalt nende tootmisviisidele küttide-korilaste, karjakasvatuslikeks, põllumajanduslikeks ühiskondadeks.
Globaliseerumise tingimustes pole vahetegemisel tööstuslike ja mittetööstuslike ning turumajanduslike ja mitteturumajanduslike ühiskondade vahel enam erilist mõtet[2] ning antropoloogid tegelevad mitmekesiste ühiskondade, sh tööstusjärgsete ühiskondade vahetus-, jagamis-, tootmis- ja tarbimisviisidega, uurides muuhulgas pankade, globaalse rahandussüsteemi, ettevõtete jms majanduskeskkondade tegevust antropoloogilisest perspektiivist.
Viited muuda
- ↑ Hann, Chris; Keith Hart (2011). Economic Anthropology. Cambridge: Polity Press. Lk 55–71.
- ↑ Hall, Stuart (1992). The West and the Rest: Discourse and Power (PDF). Polity Press. Lk 185–225.