Majandusantropoloogias tähistab vastastikusus ehk retsiprooksus erinevaid teenuste ja toodete vahetusi väljaspool turumajanduslikke raame. Majandusajaloolane ja -antropoloog Karl Polanyi on vastastikusust nimetanud üheks toodete vahetuse kolmest peamisest põhimõttest turu- ja ümberjagamispõhimõtte kõrval. Enamasti valitseb ühiskonnas üks sellistest põhimõtetest, nii näiteks on turupõhimõte valdavaim kapitalistlikes ühiskondades, ent on koloniaalajaloo ja globaliseerumise vältel muutunud olulisemaks ka ülejäänud maailmas. Toodete ja teenuste vahetus leiab aset erinevate turumehhanismide (nt raha) kaudu, mis määravad vahetatava väärtuse. Vastastikusus toimib seevastu üsna egalitaarsetes ühiskondades võrdsel positsioonil olevate inimeste vahel, kus lähedastes sotsiaalsetes suhetes olevad inimesed vahetavad enam-vähem võrdseid tooteid või teenuseid [1].

Vastastikuste vahetuste hulka võib lugeda nii barterit kui kingituste vahetamist. Kuigi barteri puhul on tegemist kohese vahetusega, kingituste puhul toimub vahetus aga mingi aja jooksul, iseloomustab mõlemat vastastikuste sotsiaalsete suhete ja neile tugineva usalduse olulisus vahetuse protsessis. Sellised suhted on ebaolulised vahetustes, mida vahendab raha. Samas on igasuguse vahetuse vastastikusus kontiinum: mida kohesem on vahetus (nt barteri puhul), seda vähem olulised on sotsiaalsed suhted, millele vahetus tugineb või mida see loob. Mida pikema aja jooksul vahetus aset leiab, seda olulisem on usaldus ning juba olemasolev sotsiaalne suhe ja/või sellise suhte loomine, millele vastastikusus saab tugineda. Niisiis iseloomustab ka raha poolt vahendatud vahetust sama joon: kui tegemist on laenuga, on selle toimimiseks oluline usaldus ja/või sotsiaalne suhe, mis tagastamist garanteeriks. Viivitus vahetuses loob nii suhte kui tagastamise kohustuse ja seeläbi mängib vastastikusus rolli hierarhiliste suhete kujunemisel ühiskonnas, kus ühe inimese suutlikkus tänu-, kingi- või rahavõlga tasuda on suurem kui teisel.

Vastastikustel vahetustel võib olla ka oluline poliitiline tähtsus võimule saamisel nii mittetööstuslikes ühiskondades nagu näiteks Melaneesia, kus nn moka vahetused tagavad pealiku rollini jõudmise, kui ka tööstusühiskondades, kus poliitikute karjääri toetavad erinevad äriringkonnad. Kui Melaneesias on sellised vahetused ühiskonna poolt aktsepteeritud ja ritualiseeritud, siis kapitalistlikes tööstusühiskondades on tegemist pigem varjatud vahetustega, mis tihti korruptsiooni piirimaile võivad sattuda.

Ameerika kultuuriantropoloog Marshall Sahlins eristas vastastikususes kolme eri tüüpi: üldistatud, tasakaalustatud ja negatiivne vahetus [2]. Vastastikusust kui üldist printsiipi ühiskonnas käsitles ka Claude Lévi-Strauss seletamaks vahetusi suguvõsade või perekondade vahel, mis loovad või tugevdavad sugulussuhteid [3].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Polanyi, Karl (1957). Polanyi, Karl; et al. (toim-d). Trade and Market in Early Empires. Glencoe, Illinois: The Free Press. Lk 14.
  2. Sahlins, Marshall (1972). Stone Age Economics. Chicago: Aldine-Atherton. ISBN 0-202-01099-6.
  3. Claude Lévi-Strauss, Les structures élémentaires de la parenté, Paris, Mouton, 1967, 2ème édition, p.60