Maikrahv
See artikkel räägib üldmõistest; restorani kohta vaata artiklit Maikrahv (restoran). |
Maikrahv on tiitel, mille kandja valiti keskaegses Tallinnas peetud nädalapikkustel kevadistel pidustustel[1], millega ülistati kevadet, noorust ja õnne. Maikrahvile kui kevade sümbolile pühendatud peoga tähistati kevade võitu pika ja kurnava talve üle.
Maikrahvi pidustusi peeti Tallinnas 13. kuni 16. sajandini. Nende kohta on säilinud üsna vähe dokumente, millest vanim pärineb 14. sajandi algusest. Viimased maikrahvid valiti Liivi sõja (1558–1583) eelõhtul.
Lisaks Tallinnale valiti maikrahvi või suvekuningat ka Riias, Stockholmis ja mujal Euroopas. Vanim teade maikrahvi valimise kohta on pärit Lübeckist 1226. aastast. Teistest linnadest säilinud andmed ongi abiks sellel, et saada tervikpilti ka Tallinnas toimunud valimistest ja nendele järgnenud pidustustest.
Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna ühiselt korraldatud maikrahvi lõbustused toimusid nelipühade ajal ja kestsid terve nädala. Esmaspäeval toimus pidulik sööming, teisipäeva hommikul ratsutati uhkes rongkäigus linnast välja Kopli tammikusse. Seal peeti turniir, kus võisteldi ratsutamises, vibu- ja ammulaskmises ning teistes rüütlikunstides.
Tegelikult ühendasid pidustused kasuliku meeldivaga: pidustuste algseks tõukejõuks oli pikale talvele järgnev sõjavarustuse ja relvakäsitsemisoskuse kontroll.
Lisaks sõjalistele oskustele oli maikrahvi valimisel tähtis rolli ka inimese jõukusel, oli ju maikrahvi ülesandeks kostitada külalisi nii järgnevatel söömingutel kui ka näiteks maikrahvi küünalde valmistamisel. Lisaks pidi maikrahv olema hea reputatsiooniga ehk pärinema linna koorekihist.
Kuigi tänase romantilise ettekujutusega oli maikrahv alati noor ja ilus mees, ei olnud vanus maikrahvi valimisel siiski määrav. Nii on maikrahviks valitud ka keskaja mõistes eakaid, 50–60-aastasi mehi. Maikrahvi võidi valida kas Mustpeade või Suurgildi liikmete seast. Ainult gildi oldermanni ei saanud valida.
Kui uue maikrahvi nimi oli selgunud, pärjati ta kasevanikuga. Maikrahvi pidustuste üheks peamiseks sümboliks olidki värsked, haljad, kevade saabumist kuulutavad kaseoksad, millest punuti pärgi ja millega kaunistati ka piduruume.
Maikrahv
muudaPärast maikrahvi valimist suundus pidulik rongkäik tagasi linna, kus vastsel maikrahvil tuli Suure Rannavärava ees roosiaias kaheksa kaunitari hulgast endale maikrahvinna leida. Lisaks oli maikrahvil voli ühele vangile vabadus kinkida.
Neljapäeval sõideti protsessioonis ümber kogu linna, pühapäeval korraldati jälle sööming ja ball. Pidu toimus Suurgildi majas. Maikrahv kostitas teda saatvaid daame ja tõrvikukandjaid ning ohverdas 30 marka pidusöögi hüvanguks.
Maikrahvi tiitel anti üheks aastaks. Kirikupühadel, näiteks teisel neljapäeval pärast nelipühi peetud Kristuse Ihu pühal, osales maikrahv ümber linna liikunud protsessioonidel, kus kanti hiigelküünlaid “maikrahvi tulesid”. Enne protsessiooni oli maikrahvi ülesandeks lasta küünlad valmistada, neid valmistavaid naisi kostitada ning tulesid kandvad mehed välja valida.
Maikrahv ja maikrahvinna olid oma aja staarid, populaarsed linnakodanikud, keda tunti ja austati ja kes tähistasid linna kõige tähtsamaid vastuvõtte ja pidustusi oma juuresviibimisega.
Järgmisel aastal lõppesid maikrahvi esindusülesanded uue krahvi valimistel osalemisega. Lisaks maikrahvile kuulusid valimiskogusse Suurgildi oldermann, tema kaasistujad ja mõned raehärrad.
Maikrahvi pidustused tänapäeval
muudaMeie ajal on maikrahvi valimiste kommet hakatud taaselustama Tallinna vanalinna päevade[3] raames. Iga-aastasel festivalil korraldatakse mitmeid keskaja stiilis üritusi, nende hulgas ka maikrahvi ja maikrahvinna valimine.
Jaan Künnapi pilte Maikrahvi valimisest 1997. aasta: