Amb ehk vibupüss ehk arbalett ehk pandpüss on laskerelv[1], millega saab lasta ammunooli. Ammu põhiosad on vibu, laad ja vinnastusmehhanism[1]. Amb hoiab vibunööri vinnastatuna kindlalt paigal; kangi abil saab selle vabaks lasta.

Umbes 1500-ndast aastast pärit joonis Leonardo da Vinci käsiammust.
Disambig gray.svg  See artikkel on relvast; Amb on ka Ambla kihelkonna nime lühend.

Ajalooliselt mängisid ammud Ida-Aasia ja Euroopa sõjapidamises olulist rolli. Varaseimad teadaolevad ammud leiutati esimesel aastatuhandel e.m.a, mitte hiljem kui 7. sajandil e.m.a Vana-Hiinas, ning hiljemalt 1. sajandil m.a.j. Kreekas (gastraphetes).[2]

Võrreldes tavalise vibuga on ammud täpsemad ja võimsamad, kuid aeglasemad - sõltuvalt amburi osavusest saab ammuga lasta 1-2 noolt minutis.

Ammude erinevused seisnevad peamiselt vinnastamis- ja päästikumehhanismides, korraga laetava või lastava laskemoona koguses ning laadimiskiiruses.

Ammud (gastraphetes) või nende eelkäijad Euroopas olid Vana-Kreekas kasutusel juba 5. sajandil eKr. Euroopas ammu klassikaline vorm kujunes välja keskajal.

Mitmelasuline Vana-Hiina automaatambRedigeeri

Rohkem kui 2000 aastat tagasi leiutasid hiinlased ka mitmelasulise ammu - säilinud on mitmed eksemplarid sellistest ammudest.[3] Hilisemast ajast on ka säilinud ürikud, kus kujutatakse eritüübilisi amme alates lihtsatest kuni 2-8-lasulisteni.

 
Mitmelasuline Vana-Hiina automaatamb.

8-lasuline Vana-Hiina mitmelasuline amb suutis tulistada kaheksa lasku 8 sekundiga ning oli lihtsa ülesehitusega - koosnedes ainult neljast osast. Laskmiseks oli vaja toetada amb enda kere vastu ja tõmmata vinnastamiskangi, mis ammu vinnastudes lasi noole automaatselt lendu ning võimaldas suure kiiruse noolte laskmisel. Kaheksa noolega puust salv asus kelgu sees (vaata kõrvalolevat joonist). Tänu selle ammu käsitsemislihtsusele sai seda kasutada ka spetsiaalse väljaõppeta talumees. Mitmelasulist ammu võib pidada tõenäoliselt esimeseks (pool)automaatrelvaks ajaloos.[4]

3. sajandil e.m.a. alistasid Qin Shi Huangdi väed rivaalitsevad ja omavahel võitlevad hõimujuhid kasutades mitmelasulist ammu, mille tõttu Qin Shi Huangdi ühendas Hiina esimest korda ühtseks riigiks ning tõusis Hiina esimeseks keisriks.[4]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. köide: A–CENT. Tallinn: Valgus, 1985, lk 172.
  2. "Ancient Top 10 Series 1 1of9 Most Lethal Weapons", History Channel.
  3. "Ancient Top 10 Series 1 1of9 Most Lethal Weapons", History Channel.
  4. 4,0 4,1 "Ancient Top 10 Series 1 1of9 Most Lethal Weapons", History Channel.