Münt (perekond)

taimeperekond
 See artikkel räägib taimeperekonnast; ajakirja kohta vaata artiklit Preslia (ajakiri)

Münt (Mentha) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast.

Münt
Rohemünt Mentha spicata
Rohemünt Mentha spicata
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond Huulõielised Lamiaceae
Perekond Münt Mentha
Sünonüümid
  • Preslia Opiz
  • Pulegium Mill.

Ladina keeles esineb sõna mentha 'münt' ka kujul menta. Sõna mentha on arvatavasti laenatud kreekakeelsest sõnast μίνθη (minthē) 'münt'; sõna menta võib pärineda kreeka sõnast μέντηα (mentēa)[1] või μίντη (mintē) 'münt'[2]. Sõna esines kujul mintha juba mükeene keeles[3]. Kreeka sõna päritolu on teadmata; oletatakse, et tegu on laenuga[4].

Ajalugu

muuda

Minthe või Menthe oli kaunis veenümf, kelle võrgutas allilma valitseja Hades. Nende suhtest raevunud allilma valitsejanna, Hadese abikaasa, Persephone, otsustas najaadi surnuks trampida. Hades päästis oma armukese, muutes ta lõhnavaks taimeks. Münt oli Vana-Kreekas Hadesele pühendatud taim.

Plinius Vanem pidas münti külalislahkuse ja tarkuse sümboliks, taimeks, "mille lõhn ülendab vaimu". Heebrealased puistasid mündilehti sünagoogi põrandale, et iga sammuga erituks meeldivat aroomi. Kreeklased ja roomlased hõõrusid enne külaliste saabumist söögilaua mündiga üle. Roomlased tõid mündid ja mündikastme Inglismaale. Koos väljarändajatega jõudis taim Mayfloweri pardal ka Uude Maailma[5].

Välimus

muuda

Mündid on roomava risoomiga ja omapärase lõhnaga mitmeaastased taimed. Mündi perekonda kuulub umbes 13–18 teineteisest raskesti eristatavat liiki. Kuna tegu on kahekojaliste taimedega on liikidevahelised looduslikud hübriidid sagedased. Lisaks tuntakse arvukalt kultuurliike ning hübriide, mis on täiesti või peaaegu steriilsed ja mistõttu paljundatakse münte enamasti vegetatiivselt.

Euroopas kasvatatakse kultuuris peamiselt piparmünti (Mentha × piperita) ja rohemünti (Mentha spicata). Aasias kasvatatakse põldmünti (Mentha arvensis), millest toodetakse 75% maailmas kasutatavast mentoolist[6].

Mündi perekond on kosmopoliitse levikuga, kasvades nii Euroopas, Aafrikas, Aasias, Austraalias kui Põhja-Ameerikas.

Eesti liigid

muuda
 
Rohemündi käharalehine teisend
subsp. arvensis
subsp. austriacasalumünt
subsp. parietariifolia
  • Mentha × verticillatamännasmünt (hajusalt)
  • Mentha aquaticavesimünt (paiguti)
  • Mentha × piperitapiparmünt (kultuurtaim, harva metsistub)
  • Mentha longifoliapikalehine münt (kultuurtaim, harva metsistub)
  • Mentha spicatarohemünt (peetakse ekslikult piparmündiks)

Liigid ja looduslikud hübriidid

muuda

Viited

muuda
  1. Elem. Lewis
  2. Lewis & Short
  3. "Peppermint (Mentha piperita L.)". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. detsember 2010. Vaadatud 8. jaanuaril 2011.
  4. Online Etymology Dictionary
  5. encyclopedia of spices[alaline kõdulink]
  6. "Japanese Mint". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. detsember 2010. Vaadatud 9. jaanuaril 2011.

Välislingid

muuda