Mõõteelektroonika

Mõõteelektroonika on elektroonika haru, mis on seotud mõõtevahendite loomisega ja nende kasutamisega.

Mõõteelektroonikat iseloomustab kasutatavate skeemilahenduste spetsiifilisus võrreldes teiste elektroonika harudega. Peale ülekandeteguri (võimendusteguri) või muundamisteguri täpsuse ja piisava sagedusriba laiuse nõutakse mõõteelektroonikas kasutatavate elektroonikalülituste puhul tihti veel kõrget sisendtakistust ja väikest sisendmahtuvust. Oluliseks on tihti ka galvaaniline isoleeritus ja elektromagnetilise sidestuse puudumine teiste seadmete suhtes (mõõtesüsteemi kuuluvad arvutid) ja elektrivõrgu suhtes.

Küllalt suur on kasutatavate lahenduste spetsiifilisus ka mõõteelektroonika enda sees, seda eriti analooglülituste osas. Näiteks, kui elektromeetrias kasutatavatelt lahendustelt nõutakse ülikõrget sisendtakistust ja mõnikord ka üliväikest sisendmahtuvust ning head varjestust väliste häirete suhtes, siis raadiotehnikas ja mikrolainetehnikas kasutatavate lülituste puhul on oluline hoopis sisendi sobitus ja signaali laine levikuga seonduv. Kuid ka digitaalosas on spetsiifilisi nõudeid, seda eeskätt analoog-digitaal-muundamise (ADC) osas, või ka signaalitöötluse kiiruse osas, mistõttu kasutatakse laialdaselt signaaliprotsessoreid (DSP) ja spetsiifilisi digitaaltehnilisi lahendusi (ülikiired korrutid, lahendused FPGA-de baasil).

Mõõteelektroonika on seotud ka andmehõivega ja andurite (sensorite) kasutamisega, näiteks tööstuses (vt tööstuselektroonika).

EestiRedigeeri

Eestis on mõõteelektroonika alase õppe-, teadus- ja arendustööga tegeletud mitmetes kohtades, eeskätt Tartu Ülikoolis. Sellele alale spetsialiseerunud oli aga TTÜ mõõteelektroonika õppetool ja selle eelkäijad Tallinna Tehnikaülikoolis (Tallinna Polütehnilises Instituudis).

Eesti NSV-s oli mitmeid uurimisasutusi ja ettevõtteid, milles tegeleti mõõteelektroonikaga. Neist suurim ettevõte oli Tallinna Tootmiskoondis RET, kus tegeleti elektroonsete mõõteriistade väljatöötamisega ja nende suurtootmisega, aga ka nende metroloogilise kindlustamisega, seda teatud aladel (analoogvoltmeetrid ja oommeetrid) isegi juhtiva ettevõttena kogu Nõukogude Liidu ulatuses. Kuid oli muidki ettevõtteid, kes tegutsesid peamiselt mitteelektriliste suuruste mõõtmise vahendite alal.