Linkuva mõis
Linkuva mõis (leedu Linkuvos dvaras) on endine mõis Leedus Kaunases Šilainiai vallas Linkuva linnaosas. Mõisa peahoone asub aadressil Mosėdžio g. 62, praktiliselt asub see Via Baltica ääres.
Mõisa mainiti esimest korda XVI sajandil, toona asus selle juures ka Linkuva küla. Kuni Esimese maailmasõjani kasutati selle kohta ka nimetust Linkava mõis. Selle esimeseks teadaolevaks omanikuks oli XVI sajandil Jonas Vydra. XVII sajandil läks see Mlodzianowskite valdusse. Aastal 1680 andis mõisa omanikuks olnud jesuiidi munk Andrius Mlodzianowski osa oma kinnisvarast Kaunase jesuiitide kolleegiumi käsutusse. Ordu rajas mõisa juurde kontorihoone, kabeli, tallid, lauda ja hoone, kus valmistati likööri, samuti ehitasid jesuiidid mõisa praeguse kivist peahoone.
Pärast jesuiitide ordu tegevuse lõpetamist sai Linkuva mõisast riigimõis. Selle järgmine omanik oli Kaunase maakonna laekur Mykolas Končius. XVIII sajandil sai mõisa omanikuks Juozapas Fergisas, kes lasi peahoone korda teha, lasi lammutada kabeli ja ehitas selle asemele väikese puidust kiriku. Aastast 1779 pärineval mõisamaade plaanil on näha, et toona oli peahoone juures neli tiiki, neist suurim on siiani säilinud. Aastal 1797 sai mõisa omanikuks Anupras Zabiela.
XIX sajandi alguses ostis mõisa varem Tyszkiewiczite juures mõisavalitsejana teeninud J. Strumila. Ka tema lasi peahoone korda teha. Lisaks rajas ta mõisa juurde pargi. Napoleoni 1812. aasta sõjakäigul Venemaale peatusid mõisas mõnda aega Prantsuse väed. Strumila lasi mõisas surnud Prantsuse sõdurid matta seitsesada meetrit mõisasüdamest põhja poole, lisaks paigaldas ta sinna mälestustahvli. Matmispaik on siiani säilinud ja muinsuskaitse all, lisaks mälestustahvlile tähistab sõdurite haudasid veel puust rist.[1]
Esimese maailmasõja käigus hävitati mõisa puitehitised. Seejärel asus mõisas sõjavangide laager. Aastal 1922 sai mõisa omanikuks Kaunase peapiiskopkond. Sõja järel tükeldati suurem osa mõisa maadest; selle jagamisel said omale krunte need Leedu vabadussõjas võidelnud vabatahtlikud, kellel ei olnud oma maavaldust. Pärast maareformi kuulus mõisale ainult 46 hektarit maad mõisasüdame ümber.
Aastal 1927 sai mõisa omanikuks peapiiskop Juozapas Jonas Skvireckas. Tema lasi mõisasüdame taas korda teha, rajas sinna lilleklumpe ja purskkaevud. Ta lasi ka Veršvase ojale paisjärve rajada ning laiendas parki, istutades sinna eksootilisi puuliike.[2] Samuti rajas ta mõisa juurde suure aia ja viinamarjaistanduse. Tema ajal ehitati mõisa juurde uus tall, kolmekorruseline ait ja mitmed muud kõrvalhooned. Peahoonele lasi ta lisada palkoni. Samuti lasi ta mõisa juurde ehitada uue betoonist kabeli ja veidi eemale neitsi Maarjat ja peapiiskoppi kujutava skulptuuri. Aastal 1936 lasi ta mõisa juurde püstitada skulptuurigrupi, mis kujutas kuningana valitsevat Kristust.
Aastal 1951 läks mõisakompleks Leedu Veterinaariaakadeemia valdusse. Sellest kujunes kooli õppemajandi Bolševikas tootmiskompleks. Vanade hoonete asemele rajati uued sigalad, säilisid vaid mõisa peahoone, kabel (osa sellest hävis) ja peapiiskop J. Skvireckast kujutav skulptuur "Puhkus". Lisaks on säilinud neitsi Maarjat kujutav skulptuur, mis toimetati Linkuva kalmistule. Peahoonele tehti juurdeehitis ja sellest sai korterelamu.[3]
Aastal 1992 läks mõisakompleks Kaunase linna valdusse. Algselt oli kavas mõisakompleks taastada, ent ei piiskopkonnal ega linnal olnud selleks vajalikke vahendeid. Nõnda võeti peahoone muinsuskaitse alla, aga sealsed korterid erastati. Samuti võeti muinsuskaitse alla kabel.[4]
Tänapäeval on mitmed korterid peahoones elaniketa, ja nii seisab see hooldamata.[5] Mõisa park on kujunesid isetegevuslikuks prügimäeks, mis viimaks kampaania "Teeme ära!" leedu variandi „Darom“ käigus aastal 2009 korda tehti.[6]
Viited
muuda- ↑ „Kapinės“. Lietuvos Respublikos kultūros vertybių registras. Vaadatud 11.07.2017
- ↑ Dvaras laukia savo bajoro Kauno diena.lt Aldona Kibirkštiene. 2008.06.06
- ↑ [1] Linkuvos dvaras - Pasivaikščiojimai Lietuvos takais
- ↑ „Šv. Jono Krikštytojo koplyčia“. Lietuvos Respublikos kultūros vertybių registras.
- ↑ „Siekiama atgaivinti Linkuvos dvarą“. delfi.lt. 2007-06-29.
- ↑ „Undinė Diana Tumavičienė. Kultūros, gamtos ir žmonių interesų triptikas Linkuvos dvare“. Bernardinai.lt. 2009-06-11. Kontrollitud 11.07 2017.
Välislingid
muuda- Sissekanne Leedu mõisate saidil; fotod (leedu keeles)
- Sissekanne Leedu mõisate saidil; asendiskeem (leedu keeles)
- Linkuva mõis
- Mõis Kaunase keskraamatukogu kodulehel (leedu keeles)