Ava peamenüü

Leonhard Johann Krull VR II/3 (20. juuni 1890 Kuressaare, Saaremaa (maakond)13. aprill 1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (staabikapten) ja poliitikategelane (Eesti Vabadussõjalaste Liit).

Leonhard Krull
Sündinud 20. juuni 1890
Kuressaare, Saaremaa (maakond)
Surnud 13. aprill 1942
Sverdlovski oblast, NSV Liit
Teenistused Venemaa keisririik
Eesti Vabariik
Auaste staabikapten
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Vabadusrist II/3

Leonhard Krull sündis 1890. aastal Saaremaal, lõpetas 1910. aastal Pihkva maamõõtjate kooli. Esimese maailmasõja alguses 1914. aastal mobiliseeriti L. Krull Venemaa keisririigi armeesse, 1915. aastal lõpetas sõjakooli ja saadeti rindele, kus sai haavata. 1916. aastal ülendati ta alamleitnandiks, sama aasta oktoobris leitnandiks, 1917. aasta augustis juba alamkapteniks.

1917. aasta lõpul moodustatud Eesti rahvusväeosade moodustamise ajal saabus L. Krull 20. detsembril 1917. aastal Turkestani Kütipolgust 1. Eesti jalaväepolku, kus ta määrati 3. roodu, rooduülemaks.

1918. aasta novemmbris Alanud Eesti Vabadussõjas suundus ta 26. detsembril 1918 Krull 1. jalaväepolgu 13. roodu ülemana rindele, mis asus Tallinnas 30-40 km kaugusel Anija piirkonnas. 3. jaanuaril pidas staabikapten Krulli 13. rood lahingu 1. Tallinna Eesti kommunistliku kütipolgu rooduga Priske lahingu.

Pärast Priske lahingut, 7. jaanuaril alanud Eesti vägede pealetungilahinguid jõudis ta väeosaga 1919. aasta veebruaris Federovkasse, kus sai aga lahingus poole tunni jooksul kolm korda haavata ja saadeti tagalasse paranemisele. Pärast haavade paranemist ja puhkust teenis ta 1. jalaväepolgu majanduse jaoskonna ülema abina ja demobiliseeriti 26. novembril 1919. aastal.

Vapruse eest Vabadussõjas autasustati teda Vabaduse Risti II liigi 3. järguga. 1923. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna.

Leonhard Krull oli ka aktiivne ühiskonnaelutegelane, ta oli Ülemaalise asunike ja riigirentnike liidu keskjuhatuse liige. 1924. aastal oli ta Saaremaa asunike ja riigirentnike kongressi esimees. Pärast 1929. aastal Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu asutamist oli Krull Saaremaal maakonna vabadussõjalaste juhiks.

1935. aastal mõisteti Leonhard Krull kaheksaks kuuks tingimisi vangi.

Leonhard Krull oli talisupleja[1].

Leonhard Krull arreteeriti nõukogude võimu poolt Kuressaares 1941. aastal ja mõisteti sõjatribunali otsusega surma, ta hukati 13. aprillil 1942. aastal.

ViitedRedigeeri

  1. Talvine supleja Kuressaares. Rahvaleht, 3. jaanuar 1940, nr. 2, lk. 8.

VälislinkRedigeeri