Lemmalts
Lemmalts (ehk lemmmalts ehk lemm-malts, Impatiens) on taimede perekond lemmaltsaliste sugukonnas.
| Lemmalts | |
|---|---|
 Õrn lemmalts Impatiens noli-tangere | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kanarbikulaadsed Ericales |
| Sugukond |
Lemmaltsalised Balsaminaceae |
| Perekond |
Lemmalts Impatiens L. |
Lemmaltsa perekonda kuulub 850–1000 liiki õistaimi, mille levilaks on põhjapoolkera ja troopika.
Mõned liigid on üheaastased ning õitsevad varasuvest esimeste külmadeni. Mitmeaastased liigid, mis kasvavad pehmemas kliimas, võivad õitseda aasta läbi. Lemmalts võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks, kuid enamik taimi jääb meetrikõrguseks. Lehed on terveservalised ja läikivad. Lehe pealispind on kaetud vett tõrjuva kihiga, mis paneb lehed läikima.
Lemmaltsadel on paiskviljad – küpset vilja puudutades paiskab see seemned välja.
Eestis kasvavad liigid
muudaEestis kasvab pärismaisena üks selle perekonna liik:
- Impatiens noli-tangere – õrn lemmalts
Introdutseerituna ehk sissetooduna on 20. sajandil hakanud invasiivsena levima kaks võõrliiki:
- Impatiens glandulifera – verev lemmalts
- Impatiens parviflora – väikeseõiene lemmalts
Teisi liike
muuda- Impatiens balfouri – kahevärviline lemmalts
- Impatiens balsamina – balsamiinlemmalts ehk aedbalsamiin
- Impatiens cristata – krobeline lemmalts
- Impatiens niamniamensis – kongo lemmalts
- Impatiens pallida – kahvatu lemmalts
- Impatiens schlechteri – hertsog-lemmalts
- Impatiens walleriana – sultan-lemmalts
-
-
Impatiens pseudoviola -
Impatiens tinctoria
