Leitnant Kuperjanov Paju lahingus (film)

See artikkel on esitatud kustutamiseks. Põhjus: tähelepanuväärsus? Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel.

Leitnant Kuperjanov Paju lahingus (film)

Film on leitav Youtubes.

„Leitnant Julius Kuperjanov Paju lahingus“ on 2024. aastal valminud dokumentaal-õppefilmi esimene osa, mis on koostatud Olev Teder enda stsenaariumi käsikirja ainetel. Film on pühendatud Paju lahingu ohvrite mälestuseks. Kasutatud on arhiivide, raamatute, ajakirjade ja ajalehtede artiklite materjale Paju lahingust. Leitnant Kuperjanovi tegevuse kohta on rahva hulgas levinud mitmeid erinevaid väljamõeldisi, mis põhinevad ebausutavatel ning isegi naiivsetel allikatel. Need allikad avaldati kiiresti pärast Vabadussõda eesmärgiga varjata lahingu ohvrite suurt arvu põhjustanud valede otsuste tegijaid. Sõjaolukorras teeb alati keegi valesid otsuseid, olgu need siis tingitud pahatahtlikkusest või oskamatusest, meelehärmist või omakasupüüdest, mistõttu võib filmis esineda häirivaid asjaolusid. Paju lahingu ohvrite arv sõltus valikust: kas seista inimelu kaitsel või eelistada sõjasaaki. Seega on filmi kaasatud ka neid dokumente , , mida on vähem avaldatud, aga aitavad kokku seada sündmuste loogilisemat käsitlust. Filmis on sündmusi kajastatud kronoloogilises järjestuses ning filmilõike ja fotosid esitatakse teksti peale lugemisega.

Kust said väärlegendid alguse?

Luuletaja ja kirjanik Henrik Visnapuu : Valga vallutamise järelpäeval seadsin sammud Põhja Pojad staapi. Hans Kalm oli väga erutatud ja vihane. Kui ta kuulis, et tulen Postimees ja Vaba Maa poolt, ei tahtnud ta minuga üldse kõnelda. Aga ta ei saanud ka ütlemata jätta, mis ta südamel pakitses. Nõnda ta võttis minult sõna, et ma tema kõnelusest midagi ei kirjutaks ja rääkisime siis umbes 2 tundi. Mis mulle sellest pikast vestlusest olulist on meelde jäänud, see oleks järgmine. Kõige päält oli Kalm põhjalikult kuri eesti ajakirjanduse ja Peastaabi peale, kes tema vastu intrigeerib ja tema teened maha salgab, kirjutades need Kuperjanovile ja ta partisanidele. Eriti tige oli Kalm Postimees pääle, kes olevat tema teened kirjutanud kõik eestlaste arvele. Ta ähvardas oma rügemendiga tagasi sõita ja frondi jumala hoolde jätta. „Mina Valga võitsin ja võin ta enamlastele tagasi anda“, ütles ta."

Olgu siinkohal esitatud üks kirjandusest rahva hulka levinud väärlegend, kus Julius Kuperjanov olevat hommikul kella 9 ajal tormanud pataljoniga üle lageda välja vastasele peale ja põhjustanud selle rumala teoga suure ohvrite arvu. Tuleb mainida, et pealetung mõisale algas siiski kell 12.30 ning enne seda tegid punased paremal tiival 2 pealetungi katset, mis suruti maha. Leitnant Kuperjanov oli kui mitte päris esimene haavatu sel päeval, siis üks esimesi, kes tund pärast pealetungi algust kell 13.30 surmava haava sai. Seega puudus tal võimalus põhjustada veel 112 haavatu ja 42 hukkunu tekkimise Tava kohaselt ei pidanuks pataljoni ülem üldse viibima eesliinil, vaid juhtima lahingut virgatsite abil ohutust kaugusest. Ainult kohusetunne ja ülimalt kõrge ohutase olid need, mis sundisid teda viibima oma alluvate kõrval, kes teda jäägitult usaldasid ja kuulasid. Pataljonil tuli kõrgema käsu kohaselt astuda lahingusse ilma abivägedeta ja soomlaste kahurpatareide tule all oludes, kus pataljoni kaugus vastase lähima positsioonini (rehevaremed) oli vaid 350m.

Ka soomusrongide ülem kapten Anton Irv olevat palunud hommikul leitnant Kuperjanovit mitte alustama rünnakuga ilma soomusrongide toetuseta . Arhiividokumentides puudub kinnitus, nagu oleks leitnant Kuperjanov kavatsenud isepäiselt alustada rünnakut. Pealetungi katse tegi kell 9 ja 9.50 esimesena siiski vastane, mille kuperjanovlased tõrjusid. Kapten Irve esitatud palve näib veider ka seetõttu, et eelmisel õhtul toimunud operatiivnõupidamise otsusena määras kolonel Kalm üsna selgelt ja üheselt oma alluvatele: pealetungi algus järgneb minult. Seda pealetungi alguse käsku ootas leitnant Kuperjanov oma Laane talu staabis varahommikust alates. Seega ei ole kapten Irve palve Kuperjanovile tõene ega sobi loogilise ajakava raamidesse. Võib ka olla, et kapten Irv polegi midagi rääkinud ning väidetav palve on pärast kapten Irve hukkumist lisatud.

Paju lahingu mälestussammas. Kaitsevägede juhataja kindralmajor Johan Laidoner asetas 12.06. 1938 sambale nurgakivi. Ühtlasi toimusid ehitatava monumendi muldkeha juures Vabadusristi Vendade Ühenduse X päevad. Oma kõnes mainis ta: „Vaatamata sellele, et Paju lahingus langes rivist välja meie võitlevate vägede kohapealne üldjuht leitnant Kuperjanov …“ Leitnant Kuperjanov ei olnud meie võitlevate vägede kohapealne üldjuht. Tartu-Valga grupi ülem oli kolonel H. Kalm, kellele allusid Põhja Poegade rügement, Kuperjanovi partisanide pataljon, Tartu vabatahtlike pataljon ja 4 soomusrongi . Samal üritusel esitas kolonelleitnant Johannes Soodla, kes juhtis Paju lahingus 3. roodu , lahingust ülevaate sadadele kuulajatele. Soodla kriitilise tooniga sõnavõtu katkestas kindralmajor Laidoner omapoolsete arusaamadega tollasest olukorrast ja võimalustest , millega püüti taas pehmendada otsustajate vigasid.

Väärlegende vürtsitas arulagedate väljamõeldistega ka nõukogude ajakirjandus . Seetõttu usutakse veel tänagi, et leitnant Kuperjanovit tulistasid oma sõjamehed või soomlased. Kuperjanovi alluvate arvukus Puurmanist kuni Pajuni oli kokku 1224 sõjameest , kes kõik on nimeliselt teada. Kui keegi omadest ka tulistas, siis ei saanuks see nimi kuidagi jääda saladusse. Pealegi viibis Kuperjanov lumes lamajate taga ning kuul liikus vasakust õlavarrest alla paremasse puusa. Soomlased saabusid lahinguväljale aga hetkel, mil regi haavatud Kuperjanoviga neile tee peal vastu sõitis.

Välislingid

1. Film Julius Kuperjanovi eluloost. 2008. Autor Olev Teder. Muusika Tõnu Trubetski, teksti loeb Toomas Lõhmuste