Lehtlalindlased

Lehtlalindlased (Ptilonorhynchidae) on värvuliste sugukond, kuhu kuulub 17–20 liiki.

Lehtlalindlased
Läik-lehtlalind (Ptilonorhynchus violaceus)
Läik-lehtlalind (Ptilonorhynchus violaceus)
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Lehtlalindlased Ptilonorhynchidae

LevikRedigeeri

Lehtlalindlased on levinud Uus-Guinea saarel ja Austraalias.

VälimusRedigeeri

Lehtlalindlased on suuruselt rästa ja varese vahepealsed, pikkusega 22–40 cm.

Paljudel liikidel leidub ehissulgi.

ElupaikRedigeeri

Lehtlalindlased elavad peamiselt troopilistes metsades ja vihmametsades. Mõni liik asustab ka savanne, mangroove ja põõsastikke.

PesitsemineRedigeeri

Enamik liike rajab pesitsemise alguses maapinnale omapärased onnid ja ehib nende ümbruse värvikate esemetega, näiteks õite ja teokarpidega. Need lehtonnid on mängu- ja paaritumiskohad. Mõned liigid lehtonne ei ehita.

Päris pesa ehitatakse puu otsa. Pesamaterjaliks on oksaraod, köitraod, puukoor ja lehed. Kurnas on 1–3 muna, mida tavaliselt haub emaslind.

ToitumineRedigeeri

Lehtlalindlaste toiduks on peamiselt puuviljad.

KaitseRedigeeri

Mägi-lehtlalind (Archboldia papuensis) ja lakk-lehtlalind (Sericulus bakeri) on ohulähedased.[1]

LiigidRedigeeri

Liiginimestik on toodud BirdLife Internationali järgi.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri