Le Corbusier
Le Corbusier [lö korbüzj'ee] (kodanikunimega Charles Édouard Jeanneret; 6. oktoober 1887 – 27. august 1965) oli Šveitsi-Prantsuse arhitekt. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi arhitekte, funktsionalismi rajajaid.
| Le Corbusier | |
|---|---|
.jpg) | |
| Sünniaeg | 6. oktoober 1887 |
| Surmaaeg |
27. august 1965 (77-aastaselt) Roquebrune-Cap-Martin (Prantsusmaa) |
| Amet | arhitekt, maalikunstnik, linnaplaneerija, fotograaf, joonistaja, tekstiilikunstnik |
| Autasud | Auleegioni suurohvitser |
| Autogramm | |
 | |
Le Corbusier oli üks esimesi, kes nägi arhitektuuri tulevikku tööstuslikus ehitamises. Le Corbusier oli oma aja tehnoloogilistest edusammudest tugevalt mõjutatud ning tema disainilahendused hõlmasid sageli uusi materjale ja ehitustehnikaid. Ta oli arhitektuuri "rahvusvahelise stiili" pioneer, mis rõhutas funktsionalismi ja kaasaegsete materjalide nagu raudbetooni ja terase kasutamist. Mõned Le Corbusier' kuulsamad teosed on Villa Savoye Prantsusmaal, Unité d'Habitation Marseille's ja Notre Dame du Haut' kabel Ronchampis. Ta kujundas ka mööblit ja interjööre ning tema disainid on populaarsed ka tänapäeval. Et linnas haljastusele rohkem ruumi võita, projekteeris ta sambail seisvaid maju ja katusaedu. Ta projekteeris hooneid karkassehitistena; seintest seespool asetsev toestik ehk karkass võimaldab vaba fassaadikujundust.
Le Corbusier' tuntumaid ehitisi on Šveitsi üliõpilaste maja Pariisis, elamu Marseille's ja Ronchampi kirik Prantsusmaal.
Vaba hoonestuse põhimõttel planeeris ta India Pandžabi osariigi pealinna Chandīgarhi.
Raamat “Toward an Architecture” – (1920.-1923.) muuda
1922. aasta esitas Le Corbusier linnamudeli Ville Conteporanie[1] Salon d'Automne näitusel Pariisis. Mudel koosnes kahekümne neljast identsest 60-korruselisest kortermajast, mida ümbritsesid madalamad elamublokid ja suur park. Linn oleks mahutanud 3 miljonit inimest.
1923. aastal ilmus Le Cobuiser’i raamat modernse arhitektuuri kontseptist “Vers une architecture”, inglise keeles ilmus “Toward an Architecture[2]” 1927. aastal. Raamat sisaldas tema avaldatud esseesid (1922.-1923.) ajakirjas L'Esprit Nouveau[3]. Ta esitas oma ideid arhitektuuri tuleviku kohta rea maksiimide, deklaratsioonide ja manitsustega, öeldes, et "äsja on alanud suur ajastu”.
Raamat "The City of To-morrow and Its Planning" muuda
1929. aastal pöördus suur arhitekt Le Corbusier majade projekteerimiselt linnade planeerimise poole, uurides probleemseid linnaprobleeme.
Arendades oma teesi, et suur kaasaegne linn saab toimida ainult range korra alusel, esitab Le Corbusier linna rekonstrueerimiseks kaks muljetavaldavat skeemi – Pariisi kesklinna skeemi "Voisin" ja oma rohkem arenenud plaane "Kolme linna jaoks". Miljon elanikku", mis nägi muu hulgas ette 60-korruselisi pilvelõhkujaid, mis olid üksteisest hästi paigutatud, et majutada äritegevust, ja elamuid, mis olid rühmitatud suurteks "villade" plokkideks.
Looming muuda
Arhitektuur muuda
Villa Savoye muuda
Villa Savoye on Le Corbusier' üks olulisemaid teoseid ning väljendab tema viit ahritektuurilist põhimõtet: hoone on sammastel, et maapind oleks vaba; hoone põhiplaan on avatud; fassaadi kujundus on minimalistlik; maja all olnud rohelus on n-ö tõstetud katuseaeda; fassaadi lintaknad, sest maja karkass on välisseinast seespool. Hoone ehitati 1928–1931. [4] Selle projekteerisid Le Corbusier ja tema nõbu Pierre Jeanneret. Hoone materjalid on peamiselt betoon, teras ja klaas. [5]
Tunnustus muuda
- 1953 – Briti Arhitektide Kuningliku Instituudi kuninglik kuldmedal
- 1953 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisliikmeks
- 1961 – Ameerika Arhitektide Instituudi kuldmedal
Vaata ka muuda
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Le Corbusier |
- ↑ "Ville Contemporaine". www.fondationlecorbusier.fr. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2023. Vaadatud 23. veebruaril 2023.
- ↑ Jeanneret, Charles-Édouard (2007). Toward an architecture (inglise). Getty Research Institute, Los Angeles, Calif. ISBN 0892368225.
- ↑ "L'Esprit Nouveau". arti.sba.uniroma3.it. Vaadatud 23. veebruaril 2023.
- ↑ "Villa Savoye". Vaadatud 16.02.2023.
- ↑ Courland, Robert (2012). Concrete Planet. Prometheus Books. Amherst, NY. Lk 326. ISBN 978-1616144814.