Ava peamenüü

Modulor on šveitsi päritolu prantsuse arhitekti ja maalikunstniku Le Corbusier' (1887–1965) aastatel 1942–1955 välja arendatud proportsioonisüsteem, mille eesmärgiks oli anda arhitektuurile inimese mõõtudel põhinev matemaatiline alus. Idee arhitektuuri aluseks olevast proportsioonisüsteemist esineb juba Vitruviusel.

1948. aastal avaldatud Modulori võib pidada arhitektuuri ajaloo ja teooria üheks märkimisväärsemaks saavutuseks. 1955. aastal täiustas Corbusier proportsioonisüsteemi nii, et see sai kogu tema hilisema arhitektuuriloomingu aluseks.

Sisukord

SüsteemRedigeeri

Modulor põhineb inimese mõõtudel ja kuldlõikel.

Algseks põhimõõduks oli 175 cm. 1950. aastal sai põhimõõduks 183 cm, mis vastas kuuele jalale kui mehe keskmisele pikkusele. Põhimõõdust on tuletatud geomeetriline jada, n-ö punane seeria, mille liikmed on omavahel kuldlõikesuhtes: ..., 183, 113 (nabakõrgus), 70, 43, 27 cm.

Punase seeria väärtusi kahekordistades on saadud n-ö sinine seeria: ..., 226 (mehe pikkus maast üles sirutatud sõrmeotsteni), 140, 86, 54 cm.

RakendusedRedigeeri

Modulori esimeseks rakenduseks on Le Corbusier' projekteeritud Marseille's asuv "elamisüksus" (Unité d'Habitation à Marseille), mis on ehitatud täielikult Modulori proportsioonisüsteemis. Järgmised "elamisüksused" asuvad Firminys, Briey-en-Forêt's, Nantes'is ja Berliinis. Kuna Berliinis ei tohtinud elamuehituse reeglite tõttu suuremat osa Modulori proportsioonisüsteemist kasutada, siis Le Corbusier lõpuks loobus projekteerimisest.

Modulori näiteid leidub ka La Tourette'i kloostri puhul. Kloostrisse on ehitatud 100 mungakongi, igaüks kõrgusega 226 ja laiusega 183 cm.

KriitikaRedigeeri

Modulori kriitikud leiavad, et Le Corbusier' valitud mehe pikkuse standardmõõtkava ei vasta antropomeetriale ning on valitud ainult matemaatilise mugavuse tõttu. Samuti kritiseeritakse seda, et naise keha ei mängi Modulori puhul mingit rolli, sest selle proportsioonid on teistsugused.

KirjandusRedigeeri

  • Le Corbusier. "Der Modulor. Darstellung eines in Architektur und Technik allgemein anwendbaren harmonischen Maßes im menschlichen Maßstab". Cotta, Stuttgart 1953 (1. osa) ja 1958 (2. osa)

VälislingidRedigeeri