Lautréamont
Comte de Lautréamont ('Lautréamonti krahv'; õieti Isidore-Lucien Ducasse; 4. aprill 1846 Montevideo – 24. november 1870 Pariis) oli prantsuse kirjanik.
Sündis 4. aprillil 1846 Montevideos Uruguays Prantsusmaa konsulaadi sekretäri asetäitja perekonnas.
Suri 24. novembril 1870 24-aastaselt teadmata põhjustel.
Oma lühikese elu jooksul jõudis kirjutada ja avaldada ainult kaks raamatut "Maldorori laulud" ("Les Chants de Maldoror") ja "Luuletused" ("Poésies"), mille hallutsinatoorsel ja visionäärsel stiilil oli mõju kogu moodsale kirjandusele ja kirjanikele, eriti sürrealistidele ja situatsionistidele.
Läbiv joon Lautréamonti krahvi loomingus on tahtliku kurjuse probleem. Tema proosa on otsivalt poeetiline, sisaldades luulelisi elemente nagu kordused, hüüdeid lugeja jms asjaosaliste poole.
Isidore Ducasse tundis suurt huvi zooloogia vastu ning mängis klaverit.
Kunstnik Amedeo Modigliani olevat "Maldorori laule" endaga pidevalt kaasas kandnud ja neid tsiteerinud.
Teosed eesti keeles muuda
Kirjandus muuda
- Albert Camus, "Mässav inimene", tõlkinud Leena Tomasberg, sari Avatud Eesti Raamat, Vagabund, Tallinn 1996, lk 123–132 ("Lautréamont ja banaalsus"); ISBN 9985835115
- Anti Saar, "Lautréamont´ist ja "Lauludest". Ainult head" – Vikerkaar 2014, nr 1/2, lk 21–25