Lause põhitüübid
Eesti lause põhitüübid on normaallause, kogeja-omajalause, olemasolulause.
Need põhitüübid tekivad selle alusel, kas kolm subjekti, s.o grammatiline subjekt, tegevussubjekt ja suhtlussubjekt langevad lauses kokku või mitte. Samuti näitavad lause põhitüübid sõnajärjevõimalusi lauses. See, millise põhitüübina üks või teine situatsioon vormistub, oleneb eelkõige predikaadi leksikaalsest tähendusest.
Normaallause
muudaNormaallausele on iseloomulik, et grammatiline subjekt ehk alus on ühtlasi tegevussubjekt ehk teadlik tegutseja ja suhtlussubjekt ehk teema, s.t asub lause alguses. Normaallause peab sisaldama tüüpilist alust, mis on nimetavas käändes.
Näiteks:
Ta (alus, tegevussubjekt, teema) magab. Isa (alus, tegevussubjekt, teema) valmistab toitu. Laps (alus, tegevussubjekt, teema) on terve. Poiss (alus, tegevussubjekt, teema) on lasteaialaps.
Kogeja-omajalause
muudaKogeja-omajalauses on teemaks kogeja või omaja, mis on lauses sihitis või määrus, täpsemalt alalütlevas käändes valdajamäärus.
Näiteks:
Minul (määrus, teema, tegevussubjekt) pole huvitav joonistada.
Tüdrukut (sihitis, teema, tegevussubjekt) hirmutavad suured koerad.
Olemasolulause
muudaOlemasolulause ehk eksistentsiaallause on oma olemuselt esitluslause, mis esitleb kuulajale uusi osalisi või uusi situatsioone, mis esinevad kuulajale tuntud kohas või ajal. Koha- ja ajaväljend võib lausest ka ära jääda, kui see on kõnesituatsiooniga üheselt määratud.
Näiteks:
Majas on diivan (diivan on lauses uus osaline, mida esitletakse). Õues sajab (sajab on lauses uus situatsioon, mida esitletakse). Tuiskab (see lause koosneb vaid ühest sõnast, mis märgib uut situatsiooni, mida esitletakse. Koha- ja ajaväljend on ära jäetud).
Eksistentsiaallause eripäraks on nominatiiv- ja partitiivsubjekti vahelduse võimalus. See tähendab, et eksistentsiaallauses võib alus olla kas mitmuse nimetavas või mitmuse osastavas käändes.
Näiteks:
Vaasis on lilled või lilli (alus nimetavas või osastavas käändes). Meil on raamatud või raamatuid (alus nimetavas või osastavas käändes).
Viide
muudaAllikas
Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. § 476.