Valdajamäärus

Valdajamäärus ehk habitiivverbiaal on lauseliige, mis märgib harilikult elusolendit, kelle valdusse või toime-, taju-, vastutus- vms piirkonda miski suundub, sinna kuulub või sealt lähtub.

Eesti keelRedigeeri

Valdajamääruse liigidRedigeeri

Valdajamäärust on kolme liiki.

Valdajamääruse vormRedigeeri

Kui tüüpiliselt on valdajamäärus väliskohakäänetes nimisõna, siis eesti keeles saab kasutada ka kaassõnafraasi, mis koosneb kaassõnast ning kuuluvust väljendavast ja tähendussuhteid täpsustavast nimisõnavormist kätte, käes, käest, valdusse, valduses, valdusest, käsutusse, käsutusest, hoolde, hooleks, hoole alla, peale, jaoks.

Nt Sinu käest ei tohi keegi midagi teada saada.

Kui palju teie käsutuses alluvaid on?

Siin trükitakse pimedate jaoks raamatuid.

Valdjamäärus või kohamäärus?Redigeeri

Valdajamäärus on nagu koha- ja ajamääruski lokaliseeriv adverbiaal. Ka valdaja on käsitatav omamoodi kohana, kusjuures mõnikord on valdaja- ja kohamäärus sisuliselt eristamatud. Nt sõnavormide meil, teil, neil puhul pole sageli selge, kas nende tähendus on ’meie/teie/nende valduses’ või ’meie/teie/nende juures/kodus/maal’.

Nt Meil on uusi ettevõtmisi.

Teil on tööpuudus.

Meil ei jätku kõigi jaoks ruumi.

Miks teil öö läbi tuli põles?