Ava peamenüü

Lauri Bambus (sündinud 31. mail 1969 Valgas) on Eesti diplomaat.

Lauri Bambus
Lauri Bambus 2010.jpg
Lauri Bambus (2010)
Sündinud 31. mai 1969 (50-aastane)
Valga

Ta on lõpetanud kahel korral Tartu Ülikooli: 1993. aastal cum laude filosoofiateaduskonna ja 2004. aastal õigusteaduskonna. Bambus on end täiendanud Turu Ülikoolis rahvusvahelise õiguse erialal ning Viini Diplomaatia Akadeemias.

Välisministeeriumis töötab Lauri Bambus alates 1995. aastast, mil ta asus tööle konsulaarosakonda. Ta on töötanud Eesti suursaatkondades Varssavis aastatel 1995-1998 ja Brüsselis 1999-2002 ning ministeeriumi konsulaarosakonnas Schengeni büroo direktorina. Aastatel 2005–2007 oli ta peakonsul Eesti peakonsulaadis Peterburis ja seejärel kuni 2010. aastani välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor. Aastatel 2010–2014 oli Bambus välisministeeriumi asekantsler juriidilistes ja konsulaarküsimustes.

Aastatel 2014-2017 oli Lauri Bambus Eesti suursaadik Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigis. Kuninganna Elizabeth II-le andis suursaadik Lauri Bambus üle volikirja 19. novembril 2014.[1]

Alates 2012. aastast on Bambus Eesti suursaadik Omaanis,[2] esialgu resideerimisega Tallinnas, seejärel alates 2014. aasta augustist Londonis ning siis taas 2017. aasta septembrist Tallinnas.

1. septembrist 2017 töötab Lauri Bambus välisministeeriumi Riikliku protokolli osakonna peadirektorina.

TunnustusedRedigeeri

  • 2008 Valgetähe V klassi teenetemärk[3]
  • 2010 Piirivalve III klassi teeneterist
  • 2011 Prantsuse Vabariigi teeneteorden
  • 2014 Poola Vabariigi teeneteordeni komandöririst
  • 2014 Soome Lõvi rüütelkonna komandöririst
  • 2014 Siseministeeriumi hõbedane teenetemärk
  • 2018 Madalmaade Oranje-Nassau ordeni suurohvitser
  • 2018 Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurohvitser
  • 2019 Läti Vabariigi Kolme Tähe ordeni komandöririst

IsiklikkuRedigeeri

Võõrkeeltest kõneleb Lauri Bambus inglise, vene, poola ja prantsuse keelt. Lauri Bambus on abielus, tal on tütar ja poeg.

Tema ema õe lapselaps on vasaraheitja Anna Maria Orel.[4]

ViitedRedigeeri