Lasteraudtee on huvihariduslikul eesmärgil ja noorte või laste kaasabil tegutsev kitsarööpmeline raudtee koos taristu ja veeremiga. Levinud peamiselt endise sotsialismileeri maades. Võidakse nimetada ka väikeraudteeks.

Rong Minski lasteraudteel jaamas
Moskva Kratovo lasteraudtee depoo ja noor raudteelane
Rong Budapesti lasteraudteel
Budapesti lasteraudtee vedurid Mk49 ja Mk45
Krasnojarski 508 mm rööpmelaiusega lasteraudtee rong 2013
Orenburgi lasteraudtee vedur TU2
Reisivagun Pafawag

Ajalugu

muuda

Esimene teadaolev lasteraudteesarnane raudteeliin rajati 1932. aasta paiku Nõukogude Liidus Moskvas. See suleti aga 1930. aastate lõpul.

Tegelik hariduslikel eesmärkidel toimiv esimene lasteraudtee alustas kooliõpilaste initsiatiivil tegevust 24. juunil 1935 Tbilisis. Projekt osutus õnnestunuks ja pälvis keskvõimu toetuse, misjärel alustati peagi lasteraudteede rajamist mitmes muuski linnas. 1980. aastatel tegutses Nõukogude Liidus kokku üle 50 lasteraudtee. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist suurem osa endistes liiduvabariikides ja ka mujal sotsialismimaades asutatud raudteesid likvideeriti. Tänapäeval tegutseb Venemaal 25 lasteraudteed. Tegevust on jätkanud ka mitmed lasteraudteed teistes riikides, sealhulgas väljaspool endist NSV Liitu.

Tegevus

muuda

Lasteraudtee tegutseb võimalikult lähedaselt laiarööpmelise "pärisraudteega", kuid väiksemas mahus. Eesmärgiks on noortele raudteehuvilistele raudteeasjanduse õpetamine, vastava praktika ja kogemuse andmine ning raudteelase kutse propageerimine. Talvel viiakse läbi teoreetilisi ja praktilisi õppetunde, mis toimuvad 1–2 korda nädalas. Suvel käitavad noored oma raudteeliini. Noored tegutsevad täiskasvanute järelevalve all ise reisisaatjatena, vedurijuhtidena, dispetšeritena, jaamakorraldajatena. Õppurid võivad saada lõputunnistuse esitamisel soodustusi raudtee õppeasutustesse kandideerimisel.

Tagamine

muuda

Lasteraudteed tegutsevad tavaliselt suurte raudtee-ettevõtete või riigi otsesel toel. Vähesel määral teenitakse omatulu suvisest piletimüügist reisijatele. Kasutatakse kitsarööpmelise raudtee (reeglina 750 mm) taristut ja veeremit. Tavaliselt on ühel lasteraudteel 1–3 vedurit, 2–6 reisivagunit ja veel mõni vagun. Elektrivedureid ei kasutata. Taristust omatakse lisaks rööbasteedele mõned jaamad perroonidega, depoo ja õppehoone. Pikimad raudteeliinid ulatuvad üle 10 km, lühimad jäävad alla 2 km. Instruktoriteks on raudteespetsialistid. Raudteel praktiseerivad noored kannavad raudteevormi.

Lasteraudtee Eestis

muuda

Vääna-Jõesuu

muuda

1970. aastate algul üritati rajada lasteraudteed Vääna-Jõesuu pioneerilaagrisse. See pioneerilaager oli mõeldud eelkõige raudteelaste lastele ja eesmärk oli äratada lastes huvi raudteelase elukutse vastu. Sinna viidi 1974. aastal töökorras diiselvedur TU2 ja 7 vagunit: 2 reisivagunit Pafawag, platvormvagun, pakivagun, külmvagun, kaubavagun, tsisternvagun. Plaaniti ehitada ringikujuline raudtee. Idee jäi aga teostamata eelkõige kohalike võimude vastuseisu tõttu, kes ei lubanud sealset metsa rikkuda. Raudtee ehitamiseks oleks tulnud hulk puid maha raiuda. Siiski seati veerem üles eksponaatidena. Laagri territooriumile rajati selleks u 100 m pikkune raudteelõik. Vääna-Jõesuu raudtee jäi küll töösse rakendamata, kuid täitis omal kujul siiski minimaalset huvi- ja hariduseesmärki.

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja sellega kaasnenud suuri muutusi jäi laager koos raudteeveeremiga hooletusse ja kannatas vandaalide tegevuse läbi. 1990. aastate lõpul otsustasid Lavassaare raudteemuuseumi entusiastid taastamiskõlbliku osa veeremist päästa. Lavasaarde viidi 1998. aastal mõned vagunid ning veduri ja mõne kõlbmatu vaguni olulised kasutuskõlblikud osad, mis olid vandaalidest veel puutumata. Lavassaarde viidi ka rööpad.

Kohtla-Järve – Kukruse

muuda

Kohtla-Järve lähedale üritati rajada lasteraudteed 1975. aastal. Selleks taheti kasutada laiarööpmelist kaevandusraudtee lõiku Kohtla-Järve ja Kukruse vahel pikkusega 5–6 km. Olemasolevate rööbaste vahele paigaldati kolmas rööbas. Tekkis kolmerööpaline raudtee laiusega 1520/750 mm. Planeeritud oli kolm peatust. Vedurid saadi Lätist. Nendeks olid varem Eestis töötanud diiselvedurid TU2, mis olid läbinud kapitaalremondi Leedus. Vaguniteks hangiti 8 Pafawag reisivagunit. Proovisõit toimus 1975. aasta kevadel.

Kogu projekt aga seiskus, sest tööde vastuvõtukomisjon ei kiitnud sellist kolmerööpalist lahendust heaks. Põhjuseks oli, et sel lõigul oleks säilinud ka laiarööpmeliste rongide liiklus, mis ei vastanud tollastele reisijaveo eeskirjadele. Vedurid jäid aastateks seisma Pavandu depoosse. 1986. aastal prooviti neid Lavassaare turbatööstusele osta, kuid asi takerdus bürokraatiasse. Tänapäeval asub üks vedur Lavassaare raudteemuuseumis. Kogu nimetatud raudteelõik on demonteeritud, osa raudteedetaile viidi Lavassaarde.

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda