Huviharidus (ka huvialaharidus) on kestev süsteemne juhendatud tegelemine oma valitud huvialal vaba tahte alusel, et omandada vastavaid süvendatud teadmisi ja oskusi või võimeid.

Huvihariduse või huvitegevusega tegeletakse vaid tasemeõppest ja tööst vabal ajal. Kuigi huviharidus võib praktiliselt olla suunatud ka täisealistele, käsitletakse huviharidust üldjuhul noorsootöö osana.

Huvihariduse jagunemine

muuda

Huvikoolide (huviringide) tavapärased põhivaldkonnad:

Igapäevaelus on huvikoolid tuntud eeskätt spordikoolide, -keskuste või -klubidena, tehnika-, loodus- ja loomemajade või -keskustena, muusika- või kunstikoolidena jms. Huvikoolide õppetöö vormideks on rühma- ja individuaalõpe. Huvikoolis püütakse anda anda lapse arengut arvestavat mitmekülgset õpet, et tekiks suurem tugisüsteem isiksuse eluks ettevalmistusel, mis nõuab huvikoolilt suuremat paindlikkust ja noorte vajadustega arvestamist.

Huviringis osalemine on üldjuhul tasuline.

Huviharidus Eestis

muuda

Huvikoolide arv ja huvihariduses osalemine

muuda

Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on registreeritud 612 huviharidust andvat asutust, mis jagunevad spordi-, tehnika-, loodus-, üldkultuuri- (sh rahvuskoolid) ning muusika- ja kunstikoolideks. Neis õppis 2011/12. õppeaastal umbes 57 500 7–26-aastast noort (alla 20% õpilastest). Kuid EHIS kogub infot vaid nende huvikoolide kohta, kus huvitegevus vastab huvihariduse standardile ja õppetöö toimub õppekava alusel.

Nendes numbrites ei kajastu lapsed, kes osalevad üldhariduskoolide juures ringides, käivad huvikoolina registreerimata koolides ja klubides ning teistes hobide harrastamist võimaldavates asutustes. Näiteks Eesti Spordiregistri andmetel on ainuüksi spordiga tegelevaid alla 19-aastasi lapsi ja noori ligikaudu 74 000.

Praxise koostatud noorteseire aastaraamatu kohaselt puutus 2010–2013 huvitegevusega kokku 85% lastest. Seega tegeleb mingil moel organiseeritud huvitegevusega oluliselt rohkem lapsi kui EHIS näitab, kuid täpseid andmeid selle kohta ei koguta.[1]

Huvitegevuse poolelt on oluline aastakümneid kestnud koolinoorsootöö traditsioon, kus huvijuht ehk kooli noorsootöötaja on korraldanud koolinoorte huvitegevust huviringide ja klubide kaudu.

Huviharidus noorsootöö osana

muuda

Eesti Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm näeb ette ringiraha kehtestamise, et suurendada noorte osalemist huvitegevuses ja vähendada riskikäitumist. Planeeritav riigipoolne ringiraha peaks tagama parema ligipääsu huviharidusele nimelt vähem kindlustatud perede lastele, et suurendada nende arenguvõimalusi. Noorsootöö missiooniks on luua eeldusi ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ja eneseteostussuutlikuks ühiskonnaliikmeks. Laialdasemaks ja mitmekülgsemaks võimaluseks noorsootöö eesmärkide saavutamisel on huviharidus ja -tegevus, mis on vabatahtlik, süsteemne, spetsialistide poolt juhendatud õppetegevus.

Huviharidus on üks noorsootöö valdkondadest ning oma mahu tõttu täiendavalt reguleeritud huvikooli seadusega. Huviharidus on üldjuhul finantseeritud olulisel määral kohalike omavalitsuste eelarvest, mis teeb sellest ühe stabiilsema, jätkusuutlikuma ning pikaajaliste traditsioonidega noorsootöö valdkonna.

Oluliseks osaks valdkonna arengus on laialdase koostöö korraldamine riigiasutuste ja erialaliitude ning valdkondade esindusorganisatsioonide vahel. Valdkondade alaliikide õppe mitmekesistamiseks ja arendamiseks on aastate jooksul toetatud õpilaskonkursse, mille käigus on läbi viidud õpetajate koolitusi. Pidevalt on toimunud seminarid, nõupidamised koolijuhtidele ning ka rahvusvaheline koostöö huvikoolijuhtide ja -õpetajate vahel.

Huvihariduse valdkonna arendamiseks vajalike andmete kogumiseks ja koolituslubade väljastamise asendamiseks arendati Eesti Hariduse Infosüsteemi nii, et juba 2008/2009. õppeaastal pidid huvikoolid kandma õppekavade ja õppurite andmed vastavasse tarkvaramoodulisse.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Huvikoolide arv ja huvihariduses osalemine. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna teemaleht, 13.05.2013

Välislingid

muuda