Ava peamenüü

Laimjala Vassilius Suure kirik

Laimjala Vassilius Suure kirik (august 2009)

Laimjala Vassilius Suure kirik (ka Kahtla Vassilius Suure kirik) on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saare maakonnas Saaremaa vallas Kahtlas.

Koguduse ajaloostRedigeeri

Saaremaal oli 1846. aastal kõige enam usuvahetajaid Pöide luterlikus kihelkonnas. 1848. aasta kevadeks oli õigeusu kirikusse siirdunud 68,1% talurahvast, kes jagati 1846. aastal loodud Tornimäe (Jaani) ja 1848. aastal asutatud Laimjala (Kahtla) koguduse vahel. Algul peeti teenistusi üürihoonetes. 1891. aastal oli Laimjala õigeusu koguduses 2307 ja 1913. aastal 2494 liiget.

Vassilius Suure kirikRedigeeri

Laimjala kiriku projekteeris Riia arhitekt Heinrich Scheel tüüpprojekti järgi. Kreeka risti kujuline krohvitud viie kupliga ristkuppelkirik valmis 1873. aastal. Riia ja Miitavi ülempiiskop Veniamin (Karelin) pühitses selle Kapadookia peapiiskopi Basilius Suure auks sama aasta 1. jaanuaril. Kivikiriku katused ja tornikiivrid on kaetud plekiga. Esimene selle tüüpprojekti järgi ehitatud kirik valmis Leisis 1872. aastal. Järgmisel aastal valmis Saaremaal veel üheksa Heinrich Scheeli projekti järgi ehitatud õigeusu pühakoda. Enamik neist erines detailide ja mahu poolet. Õigeusu pühakojad mahutasid 150–300 inimest. Laimjala kirikule ehitati juurde 32 m kõrgune kellatorn 1912. aastal ja pikendati hoone läänetiiba.[1]

Tänapäeval kasutab pühakoda EAÕK Laimjala Vassilius Suure kogudus.

Õigeusu kooliharidusRedigeeri

Juba üsna usuvahetuse algusjärgus 25. aprillil 1845 kinnitas Venemaa keiser instruktsiooni, mis nägi ette õigeusu kirikute juures kihelkonnakoolide loomise. Aastatel 18471852 rajati Saaremaal õigeusu kihelkonnakool enamikus kihelkondades. Eesti esimesed talurahvakoolid alustasidki tööd Laimjala vallas 1846. aastal. Aastatel 18501918 tegutses Laimjala koguduse juures õigeusu kihelkonnakool ja kaheksa õigeusu abikooli.

KalmistudRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

Kasutatud kirjandusRedigeeri