Laiendatud konfiskeerimine

Laiendatud konfiskeerimine on konfiskeerimise viis, mille kohaldamisel piisab ainult kohtu eeldusest, et vara pärineb ebaseaduslikust eluviisist või on saadud mingisugusest eeldatavast kuriteost.

Kohus on õigustatud laiendatud konfiskeerimist kohaldades võtma aluseks isiku kuritegeliku eluviisi. Laiendatud konfiskeerimise puhul ei pea kohus tuvastama konfiskeeritava vara päritolu konkreetsest käimasoleva menetlusega seotud kuriteost.

Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist reguleerib karistusseadustiku paragrahv 83².

Sätte ajalugu

Laiendatud konfiskeerimise regulatsioon sai karistusseadustiku sätteks 1. veebruaril 2007 jõustunud seadusemuudatusega. Euroopa Nõukogu 24. veebruaril 2005 tehtud raamotsus kohustas kõiki Euroopa Liidu liikmesriike võtma vastu meetmeid, et reguleerida laiendatud konfiskeerimist kui materiaalõiguslikku mõjutusvahendit. Iga liikmesriik pidi võtma regulatsiooni kasutusele vähemalt selles ulatuses, mis oli raamotsusega ette nähtud, ning üksnes sellise kuriteo puhul, mille eest mõistetav karistus on enam kui üks aasta.

Raamotsus nägi ette, et laiendatud konfiskeerimise korral peab kuriteo toimepanija vara väärtus olema ebaproportsionaalne tema seadusliku sissetulekuga. Meetme kohaldamiseks peab aga uurimisasutus lisaks tõendama, et konfiskeeritav vara on konkreetse kuriteoga või üldiselt kuritegevusega otseses seoses.

Karistusseadustiku 1. veebruari 2007. aasta muudatusega jõustunud regulatsioon on raamotsusega võrreldes laiem, kuna näeb konfiskeerimise alusena ette ainult kahtluse vara kuritegelikus päritolus. Samuti on kolmandate isikute ring karistusseadustikus oluliselt laiem, sest kolmandaks isikuks võib olla iga isik, kes on omandanud vara teo toimepanija arvel. Euroopa Nõukogu raamotsus omakorda näeb kolmandana isikuna ette üksnes toimepanija sugulast.

Esialgse redaktsiooni kohaselt oli kohustuslik kohaldada kuritegeliku eluviisi tõttu saadud vara laiendatud konfiskeerimist, kui toimepanija mõisteti süüdi kuriteos, mille puhul on karistusseadustiku eriosas ette nähtud laiendatud konfiskeerimise võimalus. See tähendab, et süüdimõistva otsuse korral vara ilmtingimata konfiskeeriti. Selleks aga pidid olema täidetud teatud eeldused: karistuseks pidi olema enam kui kolmeaastane vangistus ja esinema pidid teised laiendatud konfiskeerimise eeldused.

8. märtsil 2014 jõustunud karistusseadustiku muudatusega alandati laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks vajalikku vangistuse nõuet vähemalt üheaastase vangistuseni. Lisaks muudeti laiendatud konfiskeerimise kohaldamine kohtu diskretsiooniotsuseks. See tähendab, et kohus võib valida, kas kohaldada meedet või rakendada alternatiivset varianti.

10. jaanuari 2017. aasta seadusemuudatusega laiendati paragrahvi kohaldamisala järgmiselt.

• Laiendatud konfiskeerimise kohaldamine ei eelda vangistamist.
• Juriidilisele isikule laiendatud konfiskeerimise kohaldamine ei eelda, et tema peamine tegevus oleks seotud kuritegude toimepanemisega.
• Lisandus segapäritoluga vara laiendatud konfiskeerimise kord.

Õiguslikud alused

Et kohaldada kuriteo toimepanija või kolmanda isiku suhtes vara laiendatud konfiskeerimist, peavad olema täidetud spetsiifilised eeldused.

• Isik tunnistatakse süüdi kataloogikuriteos (kuritegu, mille puhul on ette nähtud laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus) tema suhtes tehtud kohtuotsusega.
• On alust eeldada, et kuriteo toimepanija või toimepanijaga seotud kolmas isik on saanud kogu vara või osa sellest toimepanija mõne (samuti tuvastamata) kuriteo tulemusena.
• Vara kuulub konfiskeerimisotsustuse tegemise ajal toimepanijale või sellisele kolmandale isikule, kes on selle omandanud varem kui 10 aastat enne esimese astme kuritegu või varem kui 5 aastat enne teise astme kuritegu.
• Toimepanija või kolmas isik ei tõenda veenvalt vara legaalset päritolu.
• Kuriteoga saadud vara ei ole segunenud legaalse varaga. Sellisel juhul kohaldab kohus konfiskeerimise asendamist, mõistes välja summa, mis vastab konfiskeeritava vara väärtusele.
• Konfiskeerimine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ehk ei ole süüteo asjaolusid ja isiku olukorda arvestades ebamõistlikult koormav.
• Vara väärtus ei ole vara hoiu-, võõrandamis- või hävitamiskuludega võrreldes ebamõistlikult väike.
• Puudub alus vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse eseme võrra.

Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine on välistatud juhul, kui konfiskeerimise adressaat tõendab, et on vara seaduslikult omandanud. Erinevalt tavapärasest tõendamiskoormisest lasub vara seadusliku omandamise tõendamise koormus süüdistataval (ümberpööratud tõendamiskoormis). Ülejäänud eeldusi peab tõendama aga prokuratuur kooskõlas süütuse presumptsiooni põhimõttega. Samuti ei laiene ümberpööratud tõendamiskoormis kolmandale isikule. See tähendab, et erinevalt kuriteotoimepanijast ei pea kolmas isik tõendama, et vara on seaduslikult omandatud, vaid vara ebaseaduslikku päritolu peab üldises korras tõendama prokuratuur.