Lagrime di San Pietro
"Lagrime di San Pietro" ("Püha Peetruse pisarad") on Orlando di Lasso viimane helitöö, 20 madrigalist ja lõpumotetist koosnev vokaaltsükkel. Teos on kirjutatud seitsmele häälele ning jaguneb kolmeks seitsmest palast koosnevaks plokiks. Helilooja pühendas teose paavst Clemens VIII-le 24. mail 1594, kolm nädalat enne oma surma, ning see avaldati järgmisel aastal Münchenis[1].
Tsükli teksti moodustavad 20 Luigi Tansillo itaaliakeelset luuletust, mis kujutavad apostel Peetruse ahastust pärast Kristuse mahasalgamist ja tema meenutust Jeesuse manitsusest (Mt 26:69-75). Lõpumotett on ladinakeelne "Vide homo, quae pro te patior" ("Vaata, inimene, kuidas ma sinu pärast kannatan"), siin kõneleb ristilöödud Jeesus esimeses isikus Peetruse ja kogu patuse inimkonnaga.
Helilooja on kasutanud ohtralt arvusümboolikat: 7 häält sümboliseerivad neitsi Maarja seitset valu, seitset surmapattu, seitset patukahetsuspsalmi. Mitu madrigali jaguneb seitsmesse ossa. Tsükli osade arv – 21 – on 7 korda 3, püha Kolmainsuse liikmete arv[1].
Lisaks sellele kasutab helilooja seitset kirikuhelilaadi, jättes kaheksanda täiesti välja. Madrigalid on grupeeritud helilaadide järgnevust mööda: I–IV on esimeses, V–VIII teises, IX–XII kolmandas ja neljandas, XIII–XV viiendas, XVI–XVIII kuuendas, XIX–XX seitsmendas laadis. Tsüklit lõpetav motett kasutab tonus peregrinust, mis ei kuulu keskaegsesse kirikuhelilaadide süsteemi.
Mingis mõttes naaseb Orlando di Lasso oma viimase teosega oma Müncheni-perioodi algusse, mil ta kirjutas tsükli "Psalmi Davidis poenitentiales", seitse patukahetsuspsalmi ning lisas neile psalm-moteti "Laudate Dominum de caelis". Ka selles tsüklis toimub kirikuhelilaadide järgnevus, iga psalm oma helilaadis ning lõpumotett kaheksandas.[2]
Muusikalises plaanis võtab "Lagrime" kokku terve Orlando di Lasso loomingu, tsüklis rakendab ta varem ilmalikes madrigalides kasutatud tehnikaid, kromatismi, mis iseloomustas tema musica reservata stiilis teost "Prophetiae Sibyllarum" ning Palestrina stiilis ranget ja rafineeritud muusikalist keelt. Tekst on muusikale seatud süllaabiliselt, diktsiooni ja kõnerütmile omaseid hingamispause silmas pidades.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Alexander J. Fisher.'Per mia particolare devotione': Orlando di Lasso's Lagrime di San Pietro and Catholic Spirituality in Counter-Reformation Munich. Journal of the Royal Musical Association, Vol. 132, No. 2 (2007)
- ↑ Peter Bergquist. Modal ordering within Orlando di Lasso’s publications. - Rmt: Orlando di Lasso Studies. Ed. Peter Bergquist. Cambridge University Press, 2006. ISBN 978-0-521-02813-4, lk 203-226