Orlando di Lasso

Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 1532 Mons – 14. juuni 1594 München) oli renessansi ajastu üks viljakam ja mitmekülgsem helilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister.

Lasso alustas muusikakarjääri 12-aastaselt Mantovas Gonzagade perekonna residentsis. Pärast teenistust mitmes Itaalia õukonnas asus ta 1553. aastal 21-aastaselt Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikohale, kuid jäi sellesse teenistusse väga põgusalt ja reisis pärast seda mitmel pool Euroopas. 1555./1556. aastal trükiti Antwerpenis ja Veneetsias esimesed kogumikud Lassuse vaimulikke ja ilmalikke vokaalteoseid ning temast sai peatselt Euroopa üks hinnatum helilooja. 1556. aastal võttis ta vastu kutse Münchenisse, Baieri hertsogi Albrecht V õukonda, kus ta teenis algul tenorilauljana ja sai 1564. aastal õukonna kapellmeistriks, kelleks ta jäi surmani. Münchenis oli Lassusel mitmeid õpilasi nii Saksamaalt kui ka Itaaliast, neist kuulsaim on Veneetsia Püha Markuse basiilika organist Giovanni Gabrieli. Lassus tõsteti 1570. aastal aadliseisusesse ning 1574 tegi paavst temast Kuldkannuse rüütli.

Looming

Lasso on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke:

• säilinud on ligi 60 missat (neist 3 reekviemi);
• umbes 100 magnificat'i;
• 4 passiooni;
• 500–1200 motetti (olenevalt sellest, mida täpselt motetiks lugeda);
• umbes 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu.