Ava peamenüü

Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.

Keeled ja murdedRedigeeri

Läänemeresoome lõunarühma tuumikusse kuuluvaks on traditsiooniliselt peetud eesti (nii lõunaeesti kui põhjaeesti) ja liivi keelt ning nende eellasi muistsete hõimukeelte näol (põhjaeesti hõimumurre, lõunaeesti hõimumurre, Liivi lahe murre). Tavaliselt arvatakse lõunarühma ka vadja keel. Murrete tasandil on määratlemine ebaselgem. Ühest küljest on sarnasusi lõunarühmale täheldatud ka soome keele edelamurdes (osutavad kontaktidele eesti keelealaga) ja isuri keeles (on peetud vadja mõjuks), teisalt on mitmeid lõuna-läänemeresoome keeltele mitteomaseid tunnuseid eesti kirderanniku murderühmal (seda on seletatud kas ranna- ja kirdemurde põlvnemisega teistest hõimukeeltest, arhailisusega või hiliste soome jm keelekontaktide mõjuga) ja pärisvadja murretest eristuval Kukkuzi murdel.[1]

 
Lõunarühma keeled läänemeresoome keelepuul (Petri Kallio järgi)

PäritoluRedigeeri

Uurijatel pole täielikku üksmeelt selles, milline on lõunarühma keelte sarnasuste päritolu. Need ilmnevad nii häälikusüsteemis, grammatikas kui ka sõnavaras ja on väga vanad. Osa uurijaid on oletanud ühise lõuna-läänemeresoome algmurde olemasolu, mitmed häälikuajaloo uurimused toetavad aga pigem vaadet, et tegemist on varakult eristunud hõimumurrete sekundaarsete kontaktide tulemusel (kuigi neil on ka primaarseid ühisjooni) tekkinud keelerühmaga. Lõunarühm moodustab vana keeleliidu, mille sarnased häälikujooned pole alati ühisuuendused või nende mõjul tekkinud arengud, vaid on võinud levida ka sekundaarselt ühest keelest teise. On peetud võimalikuks, et mitmed ühisjooned tekkisid uuendustena hõimukeelte piirialadel.[1]

Lõunarühma erijoonte kujunemises on tõenäoliseks peetud Balti areaalis kõneldud teistelgi keelte (ennekõike balti, germaani ja slaavi keelte) rolli. Oma mõju võis olla ka hüpoteetilisel tänaseks kadunud soome-ugri keelel, mis seletaks soome-ugri keeltele loomuomaseid, kuid läänemeresoome kontekstis erandlikke jooni – näiteks on läänemeresoome lõunarühmal nii saami kui mordva keeltega rohkem prosoodilisi ühisjooni, kui on läänemeresoome keelte põhjarühmal nende keeltega.[1]

ViitedRedigeeri