Ava peamenüü

Rannamurre on Virumaa läänerannal ja Harjumaa idarannal Viru-Nigula, Haljala, Rakvere, Kadrina, Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonna saartel ja rannikul kõneldud kirderannikumurde hulka arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde ja lõunapoolsete Soome murretega. [1]

LiigitusRedigeeri

  1. Viru-Nigula ja idapoolse Haljala kihelkonna ehk Selja valla murrakud [2] moodustavad omapärase Mahu alarühma.
  2. Ülejäänud, ehk Lääne-Haljala, Rakvere, Kadrina, Kuusalu ja Jõelähtme murraku paigutab Mari Must kirderannikumurde läänerühma. [3]

Kirderannikumurde idarühma Alutaguse murdest eristab rannamurret kõige silmatorkavamalt hääliku puudumine, mistõttu on selle hulka arvatud vahel ka ilma -ta Vaivara murrakuid, mis kuuluvad pigem siiski tugeva Alutaguse substraadiga [4] ingerisoome murrete hulka.

ViitedRedigeeri

  1. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 jj
  2. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 327
  3. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 jj
  4. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 337, 340

KirjandustRedigeeri

  • Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
  • Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. Toim. H. Viires. (= Eesti murded V.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn.
  • Alvre, Paul 2000. Kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koost. ja toim. J. Viikberg. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 7.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1–13.

HelisalvestisedRedigeeri

  • Kirderannikumurde palu [Elektrooniline teavik] / Eesti Keele Instituut. - Tallinn : Eesti Keele Instituut, 2001. - 1 CD-ROM. - Heliplaatide "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre I" (1986 Meloodia) ja "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II "(1989 Meloodia) koondväljaanne. - Tekstid, helinäidised ja kaardiskeemid kommentaaridega. - Salvestatud aastatel 1938, 1962-1982. - Süsteemi nõuded: Windows 95/98/XP, helikaart.
  • Eesti murdepalu. Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti Keele Instituut 2000. Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.
  • Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001. See on ülevaateplaadi /Eesti murdepalu/ (Tallinn 2000) sisuline jätk, mis koondab tähelepanu kirderannikumurdele. Plaat mahutab 26 murdejutustust 12 keelejuhilt.

VälislingidRedigeeri