Kuulfriis (saksa keeles Kugelfries[2], prantsuse keeles bouton[1] 'nööp', inglise keeles pellet moulding) on ehisliist, mille ornamendi moodustavad lamedal lindil või süvarihva sees korrapäraste vahedega paiknevad kuulikesed. Kuulid võivad olla rihvaga võrreldes suured või väikesed, paikneda kas katkematus reas või korrapäraste vahedega. Mõnikord on kuulid kaunistatud kiirjate püstvagudega, või tähekujulise süvendiga, tekitades õienuputaolise motiivi (inglise keeles ball-flower ornament[3], prantsuse keeles boutons trifoliés).

Kuulfriis läbilõikes ja otsevaates
Kuulitaoline ball-flower. Joonistused raamatust Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle[1]

Kaunistusliist on olemas juba rooma ehitiste dekooris, näiteks sammaste baasidel. Esineb romaani arhitektuuris ja varagooti arhitektuuris üle kogu Lääne-Euroopa portaalide ja aknaavade palestikel ja arhivoltidel, sammaste kapiteelidel ja talumitel. Õienuputaoline ball-flower on olemas nii Inglismaa (vanim näide Salisbury katedraali lääneküljel) kui Prantsusmaa gooti arhitektuuris. Alates renessansist kohtab peenikest pärlirida kahe liistu vahel kaunistuselemendina, kõrvuti antiikkunstist pärit pärlvöödiga, arhitektuuris ja tarbekunstis.

Sõnavara

muuda

1927. aastal välja antud "Kunstiajaloo oskussõnastik" annab selle ehisliistutüübi jaoks termini kerafriis[4].

Pildid

muuda

Romaani kuulimotiiv

muuda

Gooti ballflower

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda