Kuulfriis
Kuulfriis (saksa keeles Kugelfries[2], prantsuse keeles bouton[1] 'nööp', inglise keeles pellet moulding) on ehisliist, mille ornamendi moodustavad lamedal lindil või süvarihva sees korrapäraste vahedega paiknevad kuulikesed. Kuulid võivad olla rihvaga võrreldes suured või väikesed, paikneda kas katkematus reas või korrapäraste vahedega. Mõnikord on kuulid kaunistatud kiirjate püstvagudega, või tähekujulise süvendiga, tekitades õienuputaolise motiivi (inglise keeles ball-flower ornament[3], prantsuse keeles boutons trifoliés).
Kaunistusliist on olemas juba rooma ehitiste dekooris, näiteks sammaste baasidel. Esineb romaani arhitektuuris ja varagooti arhitektuuris üle kogu Lääne-Euroopa portaalide ja aknaavade palestikel ja arhivoltidel, sammaste kapiteelidel ja talumitel. Õienuputaoline ball-flower on olemas nii Inglismaa (vanim näide Salisbury katedraali lääneküljel) kui Prantsusmaa gooti arhitektuuris. Alates renessansist kohtab peenikest pärlirida kahe liistu vahel kaunistuselemendina, kõrvuti antiikkunstist pärit pärlvöödiga, arhitektuuris ja tarbekunstis.
Sõnavara
muuda1927. aastal välja antud "Kunstiajaloo oskussõnastik" annab selle ehisliistutüübi jaoks termini kerafriis[4].
Pildid
muudaRomaani kuulimotiiv
muuda-
Ristikestega kuulfriis Speyeri toomkiriku lääneportaalil, Rheinland-Pfalz
-
Ehisliistud romaani kiriku arhivoldil Burgoses: kuulfriis, teemantlõige, ümarmõikad, koerahambaornament ja täringliist
-
Kuulfriis vaheldub ümarmõigastega Pfaffenheimi Püha Martini kiriku idaakna palestikul, Elsass
-
Kuulid süvarihvades Vladimiri Jumalaema Uinumise peakiriku põhjaakna palestikul
-
Kuulkaunistus Ainau kiriku portaalil, Geisenfeld
Gooti ballflower
muuda-
Kuulraamistus akna ümber, Saint-Romaini torn, Roueni katedraal
-
Pühakute kujud Salisbury katedraali lääneküljel
-
Bloxhami Maarja kiriku kapiteel, 14. sajand, Oxfordshire
-
Kuulimotiiv Pariisi Jumalaema kiriku edelanurga petikkaarel
-
Kuulkaunistused Gloucesteri katedraali portaali arhivoldil, skulptuuri baasil ja seinafriisil
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Bouton
- ↑ http://www.beyars.com/kunstlexikon/lexikon_5195.html
- ↑ https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Ball-flower
- ↑ https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/51444/kunstiajaloo_oskussynastik_2_1927_ocr.pdf?sequence=1&isAllowed=y