Ava peamenüü
Ontika pangal paljandub ka Kunda lademe paekivi

Kunda lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Seda hakkas esimesena eristama Percy E. Raymond aastal 1916. Lademe stratotüüp asub Kundas kinnikasvanud kraavis, lademe laiendatud stratotüübiks on aga Kunda-Aru karjääri aluspõhja paljand. Lade on oma nime saanud Kunda linna järgi.[2]

Kunda lademe all lamab keskordoviitsiumi ladestiku Volhovi lade ja sellel lasub Aseri lade. Lademe vanus on 467,5...463,8 miljonit aastat. Koos Billingeni, Hunnebergi ja Volhovi lademega kuuluvad nad Ölandi ladestiku Ontika alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Darriwili lade. Lademes eristas Karl Orviku aastal 1958 Valaste alamladet ja Aluoja alamladet, Vladimir Jaanusson aastal 1960 aga Hunderumi alamladet.

Litostratigraafiliselt vastab sellele Loode-Eestis Pakri kihistu, milles on eristatud Kallaste, Jägala, Suurupi ja Osmussaare kihistikud. Põhja- ja Kesk-Eestis vastavad sellele Loobu kihistu, milles eristatakse Ubari, Udria, Nõmmeveski ja Valgejõe kihistikke, ning Sillaoru kihistu Voka kihistik. Lõuna-Eestis vastavad sellele aga Baldone kihistu ja Šakyna kihistu. Väljaspool Eestit eristatakse selles Tverečiuse kihistut, Pivorai kihistut, Juodupe kihistut, Kronauce kihistut, Obeliai kihistut, Gilija kihistut, Mikonysi kihistut, Gindviliai kihistut ja Bičinūai kihistut. Lisaks kihistutele eristatakse selles eraldi veel Ziemeli ja Šiupyliai kihistikke. Lademe paksus Eestis on 0,1–20 m.[1] Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda punane või hall Holeni lubjakivi.[3]

Lademe avamusala on Põhja-Eesti klindil ja selle lähedastes jõeorgudes.[1] Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.[4] Eesti lääneosas on lade õhem, idaosas paksem.

Lade paljandub näiteks Väike-Pakril, Osmussaarel, Toilas ja Ontikal.[1]

Lademe kivimkoosseisus on palju glaukoniit- ja ooidlubjakivi,[5] Tallinnast läänes alumises osas ka liivakivi. Osmussaarel ja selle ümbruskonnas on lademe alumises osas, nagu ka Volhovi ja Billingeni lademe kivimites ohtralt daike, mida täidavad Kunda lademe hilisema tekkega kivimid.[6] Kesk-Eestis on lade õhuke, selle moodustab põhiliselt mergel.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 253.
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
  4. Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
  5. http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
  6. Puura, V.; Tuuling, I. (1988). Geology of the Early Ordovician clastic dikes of Osmussaar. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR, 37 (1), 1−9.