Ava peamenüü

Volhovi lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Varasemates käsitlustes on ladet nimetatud Toila lademeks ja siis on seda käsitletud alamordoviitsiumi ladestiku lademena.[1] Seda hakkas esimesena eristama Percy E. Raymond aastal 1916. Lademe stratotüüp ei ole määratletud, oma nime on see saanud Volhovi jõe järgi.[2]

Volhovi lademe all lamab alamordoviitsiumi ladestiku Billingeni lade ja sellel lasub Kunda lade. Lademe vanus on 467,5...471,8 miljonit aastat. Koos Billingeni, Hunnebergi ja Kunda lademega kuuluvad nad Ölandi ladestiku Ontika alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Dapingi lade. Lademes eristatakse Langevoja alamladet, Vääna alamladet ja Saka alamladet.

Litostratigraafiliselt vastavad sellele Põhja- ja Kesk-Eestis Toila kihistu Kalvi, Künnapõhja, Lahepera, Tõlinõmme ja Saka kihistikud, ning Sillaoru kihistu Pada kihistik. Lõuna-Eestis vastab sellele aga Kriukai kihistu. Lade on esindatud üle kogu Eesti, selle kivimid puuduvad vaid Padiselt üle Hiiumaa keskosa edelasse suunduvas vööndis.[3] Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda punast värvi Lanna lubjakivi.[4]

Lademe paksus Eestis on 1–22 m.[1] Lade on paksem Eesti idaosas ja õhem lääneosas.[5]

Lademe avamusala on Põhja-Eesti klindi allosas.[1]

Lade paljandub näiteks Väike-Pakril, Leetses, Keila-Joal ja Osmussaarel.[1] Osmussaarel ja selle ümbruskonnas on lademes, nagu ka Billingeni lademe kivimites ohtralt daike, mida täidavad Kunda lademe hilisema tekkega kivimid.[6]

Lademe kivimkoosseisus on palju rohelist glaukoniitlubjakivi.[7] Lademesse kuulub ka varem kõrge glaukoniidisisalduse tõttu glaukoniitlubjakiviks peetud lubjakivi, lademe keskosas on mergli kiht.[5]. Läti aladel sisaldavad Volhovi lademe kivimid kohati ka naftat. [8]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 679.
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
  4. Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
  5. 5,0 5,1 ENE 8. köide, 1976: 466.
  6. Puura, V.; Tuuling, I. (1988). Geology of the Early Ordovician clastic dikes of Osmussaar. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR, 37 (1), 1−9.
  7. http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
  8. VALSTS ĢEOLOĢIJAS DIENESTS LATVIJAS ĢEOLOĢISKĀKARTE MĒROGS 1:500 000