Kultuuridimensioonide teooria

Kultuuridimensioonide teooria on Hollandi sotsiaalpsühholoogi Geert Hofstede teooria eri kultuuride ja väärtushinnangute kohta.

1965. aastal rajas Hofstede IBM-i Euroopa osakonnas personaliuuringu osakonna, mille juht ta oli 1971. aastani. 1967.–1973. aastatel teostas ta ülemaailmse IBM-i ja tütarettevõtete töötajate väärtushinnangute küsitluse ja hiljem võrdles tulemusi. Algselt keskendus ta 40 suuremale riigile, hiljem laiendas ta seda 50 riigile ja 3 regioonile. Esimestel uuringutel oli neli dimensiooni: võimukaugus, ebakindluse vältimine, individualism/kollektivism ja mehelikkus/naiselikkus. 1990.–2002. aastatel tegi ta veel kuus küsitlust korraga 14–28 riigis (kokku 76 riigis), küsitledes ka lennufirmade piloote, üliõpilasi, tsiviilteenistuse juhte. 1991. aastal tegi Michael Harris Bond oma küsitluse 23 riigis Hiina töötajate ja juhtide küsitluse põhjal. Selle tulemusena lisas Hofstede oma teooriasse viienda dimensiooni: pikk-/lühiajaline orienteeritus. 2010. aastal tegi Michael Minkov uue, "World Values Survey" küsitluse, mispeale suurendas Hofstede skoore 93 riigile ja lisas ka kuuenda dimensiooni: järeleandlikkus/piiramine.

Dimensioonid

Hofstede uuringus eristatakse kuut dimensiooni, skooriga 1–100:

• Võimukaugus (Power Distance Index, PDI) – näitab, kui palju organisatsioonide ja institutsioonide (nagu perekonnad) liikmed aktsepteerivad ja eeldavad, et võimu jagumine on ebavõrdne. Kõrgem skoor tähendab, et ühiskonnas on selged vaieldamatud hierarhiad, madalam skoor rohkem võimu kahtluse alla seadmist ja katseid võimu jaotada.
• Individualism/kollektivism (IDV) – näitab, kuidas liikmed on integreerunud oma gruppidesse. Individualistlikku ühiskonda (kõrgem skoor) iseloomustavad lõdvemad sidemed, mis seovad indiviidi rohkem ainult otsese perekonnaga, rõhuga rohkem "mina"l kui "meie"l. Kollektivistlikumas ühiskonnas on seevastu tihedamad suhted laiendatud perekondade ja teiste gruppidega rühmasiseselt. Vastavaid gruppe iseloomustab vaieldamatu lojaalsus ja üksteise toetamine, kui tekib konflikt teise grupiga.
• Mehelikkus/naiselikkus (Masculinity/femininity, MAS) – kõrgem skoor tähendab mehelikumat ühiskonda, mis väärtustab saavutusi, kangelaslikkust, enesekindlust ja materiaalseid hüvesid edu eest, samas naiselikumas ühiskonnas on tähtsamad koostöö, tagasihoidlikkus, nõrgemate eest hoolitsemine ja elukvaliteet. Naised vastavates ühiskondades näitavad erinevaid väärtusi: naiselikumates ühiskondades jagavad nad meestega võrdsemalt tagasihoidlikumaid ja hoolitsevaid väärtusi, kuid mehelikumates ühiskondades on nad rohkem enesekindlamad ja konkureerivamad, kuigi märgatavalt vähem kui mehed, ehk endiselt aktsepteerivad lõhed meeste ja naiste väärtuste vahel.
• Ebakindluse vältimine (Uncertainty avoidance, UAI) – väljendab ühiskonna taluvust ebakindluse suhtes - kas ühiskonna liikmed võtavad vastu või tõrjuvad ootamatuid, tundmatuid ja status quo-st erinevaid juhtumisi. Kõrgem skoor märgib jäigemaid käitumiskoodekseid, suuniseid ja seaduseid, tugineb enamasti ühele absoluutsele tõele, mida inimesed teavad. Madalam skoor märgib suuremat vastuvõtlikkust teistsugustele mõtetele ja ideedele, ühiskond on üldiselt vähemate regulatsioonidega, mitmetähenduslikkus on tavalisem ja keskkond on vabam.
• Pikk-/lühiajaline orienteeritus (Long/short-term orientation, LTO) – väljendab mineviku seost praeguste ja tulevaste tegevuste ja väljakutsetega. Madalam skoor märgib lühiajalisemat orienteeritust: traditsioonid on rohkem au sees ja väärtustatakse stabiilsust/püsivust, samas kõrgem skoor - pikaajalisem orienteeritus peab vajalikuks oludega kohandumist ja kaudsemaid, pragmaatilisi lahendusi probleemidele.
• Järeleandlikkus/piiramine (Indulgence/restraint, IND) – märgib, kui palju vabadust annavad ühiskondlikud normid indiviidile inimlike soovide täitmiseks. Kõrgem skoor märgib järeleandlikkust: ühiskond võimaldab vabamalt rahuldada loomulikke inimsoove, mis on seotud elu nautimise ja lõbutsemisega, madalam skoor märgib ühiskonda, mis kontrollib vajaduste rahuldamist ja reguleerib seda rangete sotsiaalsete normidega.

Kultuuride võrdlus

Riiklikke skoore kokku pannes saab võrrelda kultuuride erinevusi dimensioonides:

• Võimukaugus on suurem üldiselt Ladina-Ameerika ja Aasia riikides, Aafrikas ja Araabia maades, väiksem samas germaani maades (kaasa arvatud ingliskeelsetes riikides), näiteks Austrias 11 ja Taanis 18.
• Ingliskeelsed riigid on vägagi individualistlikud: USA 91, Austraalia 90, UK 89, Kanada 80, Uus-Meremaa 79. Seevastu Balkani maad ja Portugal on rohkem kollektivistlikud.
• Põhjamaad on vägagi naiselikud: Rootsi 5, Norra 8, Taani 10, Island 16, Soome 26, ka Holland (14). Samas Jaapan on vägagi mehelik: 95, ka Saksa mõjutustega riigid nagu Ungari (88), Austria (79) ja Šveits (70) ja ingliskeelsed maad (UK 66, USA 62, Austraalia 61) kalduvad rohkem mehelikkuse poole.
• Ebakindluse vältimine on kõrge Aasias (Jaapan 92, Lõuna-Korea 85) ja Lõuna-Euroopas: Kreeka 100, Portugal 99, Prantsusmaa ja Hispaania 86; ingliskeelsed maad on kuskil vahepeal (Austraalia 51, Kanada 48, USA 46, UK 35), ja madal Rootsis (29) ja Taanis (23).
• Kaug-Ida iseloomustab pikaajaline orienteeritus: Lõuna-Korea 100, Taiwan 93, Jaapan 88, Hiina 87, lisaks ka Saksamaa (83) ja Venemaa (81). USA (26) ja Austraalia (21) on samas lühiajalise orientatsiooniga.
• Järeleandlikkus on üldiselt suurem Ladina-Ameerikas, ingliskeelsetes maades ja Põhja-Euroopas, Ida-Euroopa on üldiselt märksa piiratum.

Eestit iseloomustab väiksem võimukaugus (40), kalduvus individualismi suunas (60), suurem kalduvus naiselikkuse poole (30), ebakindlust vältivam (60), suhteliselt pika orientatsiooniga (82) ja suur piiratus (16).