Kuldsõstar
Kuldsõstar (Ribes aureum) kuulub sõstraliste sugukonda kuuluvasse perekonda sõstar.
| Kuldsõstar | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kivirikulaadsed Saxifragales |
| Sugukond |
Sõstralised Grossulariaceae |
| Perekond |
Sõstar Ribes |
| Alamperekond |
Eucoreosma |
| Liik |
Kuldsõstar |
| Binaarne nimetus | |
|
Ribes aureum Pursh 1813 | |
Levik
muudaKuldsõstar on levinud Põhja-Ameerikas, alates USA keskosast ja Põhja-Mehhikost kuni Vaikse ookeani rannikuni.[1] Pärineb looduslikult kuiv ariidsest või poolkõrbelise kliimaga alalt.
Kirjeldus
muudaTaim kasvab umbes 2-2,5 m kõrguse põõsana.[1] Esialgu on võrsed helerohelised, hiljem punakaspruunid, kaetud karvakestega. Kuldsõstral on kolmehõlmalised lehed, mis on kuni 5 cm pikkused ning tömbi jämehambulise servaga. Leht meenutab karusmarjalehte. Leht on pealtpoolt sile, alt hõbekarvaline. Leherootsu pikkus on 3-4 cm. Õis on kollane, torujas, 1,5-2 cm pikkune ning koondunud 3-7 cm pikkustesse kobaratesse. Kuldsõstar õitseb mai teisel poolel 2-3 nädala vältel. Viljad võivad paikneda vanematel okstel ühekaupa või nelja kaupa kobaras. Viljade valmimise algus on augustis, need võivad variseda. Viljakuju on kerajas, ovaalne või ruljas. Enamasti on vilja värvus must, kuid võib olla ka pruunikas, punane ja kollane. Viljad on erineva suurusega, valmivad ebaühtlaselt. Maitse on meeldiv, magushapu. Taime saagikus on ebastabiilne, seda mõjutab kevadine ilm. Kui kuldsõstra õitsemise ajal on külm ning vihmane, siis tolmeldajad puuduvad ning viljastamine on, kas vähene või puudub. Taim on hea talvekindlusega, sügavpuhkefaas on pikk.
.jpg)
Saagi koristamine
muudaViljad valmivad augustis.[1] Käsitsikorjet tuleb teha vähemalt kahel korral, sest viljade valmimine on ebaühtlane. Saaki korjates eemalduvad viljad põõsa küljest koos tupplehtede jäänustega, mis tuleb kompoti, keedise ja toorhoidise valmistamisel eemaldada. Vihmane koristusperiood põhjustab viljade lõhenemist ning mädanemist. Viljad taluvad transporti ning lühiajalist säilitamist. Uutel sortidel on vähem taolisi puuduseid.
Kasutamine
muudaIluaianduses
muudaTaim sobib rikkaliku õitsemise ja läikiva lehestiku tõttu hästi dekoratiivtaimena kasvatamiseks.[1]
Sordiaretus
muudaSordiaretus algas 19. sajandil.[1] Sordiaretusega on tegeletud USA-s, Venemaal, Usbekistanis, Ukrainas, Eestis.
Paljundamine
muudaKuldsõstart saab paljundada seemnetega, juurevõsaga, puitunud pistikutega, rennvõrikutega või jagamise teel.[1]