Koorem (mõõtühik)

Koorem oli rahvapärane mõõtühik mitmete materjalide koguse arvestamiseks.[1]

Koormaga mõõdeti heina, vilja, põhu, sõnniku, küttepuude jms koguseid. Koorma suurus varieerus sõltuvalt kasutatava vankri või ree suurusest ning ka hobuse veojõust. Eesti talumajapidamistes kasutati koormat mõõtühikuna kuni 20. sajandi keskpaigani.[1] Ühte koormasse mahtus näiteks 5 kuni 10 hakki ehk 120 kuni 200 vihku rukist. Keskmisesse eesti rehte mahtus umbes kolm koormat vilja.[2]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 96
  2. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 71

Välislingid muuda