See artikkel räägib viljasülemist, teiste tähenduste kohta vaata artiklit Vihk (täpsustus)

Vihk on korrapäraselt seotud viljasülem. Pärast lõikust köideti sülem kõrtest keeratud sidemega keskkohast kokku, vihu läbimõõt oli 25–30 cm. Vihk käibis ka rahvapärase viljamõõduna[1].

Eestis seotud vihkudesse põhiliselt rukis, Põhja-Eestis ka sirbiga lõigatud suvivili. Vihud kuivatati kuhilates nagu aun, hakk, naber.

Tähtsaks peeti esimest põllul seotud, tavalisest väiksemat vihku (hiirevihk), mille lõikas peremees vastavate rituaalide saatel. Seda hoiti aidas terasid eraldamata jõuludeni, mil see tuppa toodi. Nii loodeti põldude viljakust ja loomade sigivust hoida. Ka viimase köidetud vihu (pässivihk) lõikamisel peeti silmas viljaõnne endeid. Vilja seoti vihkudesse kuni 20. sajandi keskpaigani, mil tulid kasutusel teraviljakombainid. Esimese ja viimase vihu lõikamisega seotud kombed kadusid tunduvalt varem[2].

Viited muuda

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 238
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 350