Hakk (viljakoristus)
Hakk on püsti asetatud viljavihkude kuhilas põllul. Põhjaeesti murdes nimetati hakki hakkjalg, kirderanniku murdes viisik.[1]
Enamasti pandi hakkidesse rukist, harvem ka suvivilja[1]. Kuni 25 rukkivihust laoti koonuskujuline kuhil, mille keskmes oli kolm üksteisele toetuvat vihku (jalavihku). Vihud pandi hakki ladvaga ülespoole. Vihma eest kaitsmiseks pandi kuhja tippu suurem peavihk, tüveosaga ülespoole.[2] Mõnikord jäeti rukkihakk ka katteta.
Eestis pandi rukist hakkidesse 20. sajandi keskpaigani, mil kasutusele tulid kombainid[1].
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 28
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 17