Kompositsioonimeetod

Kompositsioonimeetod ehk kompositsioonitehnika on muusikas õpetus, kunst ja oskus muusikaliste objektide muutmiseks, organiseerimiseks ja seostamiseks. Helilooja ehk komponist loob heliteose ehk kompositsiooni ühe või mitme kompositsioonimeetodi abil.

Nii nagu muutub muusika, muutuvad ka kompositsioonimeetodid. Kui näiteks 19. sajandi helilooja tegeles selliste mõistetega nagu duur-moll-süsteem, tonaalsus või muusika taktilis-meetriline jaotus, siis 20. sajandi heliloojad on tegelnud näiteks elektrooniliste tämbrite, müra, muusika seriaalse organiseerimise, muusikaliste parameetrite või minevikumuusika dekonstrueerimisega.

Muusika kompositsioonimeetodi ülesandeks on üldiselt tagada muusika käsitöönduslik kvaliteet, detailide ja terviku sobivus, aga ka muusika "tõesus", läbipaistvus, defineeritavus ühiskonna jaoks. Kompositsioonimeetodi sellist rolli on ka kritiseeritud. Näiteks Arnold Schönberg on pidanud uudsest kompositsioonimeetodist tähtsamaks uudset kõla: "Ein neuer Klang ist ein unwillkürlich gefundenes Symbol, das den neuen Menschen ankündigt [---]" (Uudne kõla on tahtmatult avastatud sümbol, mis kuulutab ette uut inimest [---]) [1]

Muusika kompositsiooni- ja analüüsimeetodite loendRedigeeri

aknatehnika (la forma a finestre) – akumulatsioonaleatoorika - aleatooriline kontrapunktalgoritmiline komponeeriminestilistiline allusioonarranžeerimineaugmentatsioonburdooncantus firmusdestruktsioondifusioondiminutsioondivisioondodekafooniaekstrapolatsioonenesehävitusfaasinihefigureeriminefiltratsioongeneetiline algoritmgrupikompositsioonhokett - hulgateoreetiline muusikaanalüüsimitatsiooninterpolatsiooninversioonisorütmikajuhtmotiivitehnika ( Leitmotiv-Technik) - kõladisainkõlavärvimeloodia - kollaažkollaažkontrapunkt - kontrollitud aleatoorikakontsentreerimine - kontuuri redutseerimise algoritmkumulatiivne seadmine (cumulative setting) – laenaminelaiendatud parafraas (extended paraphrase) – maskiminemeeleolutehnika (mood-technics) – metamorfoos - mikropolüfooniamikropolüfooniamiksiminemimikrimodifikatsioonmomentvormmosaiik (patchwork) – modelleeriminemultiplikatsioon - multivalentne muusikaanalüüs - muusikaline hulgateooriamuusikaline kirjeldus (underscoring) – muusikaline täringumängorelpunktorganumorkestratsioonornamenteerimineostinatoparafraseeriminepeegelduspermutatsioon - pingedisainpopurrii (medley) – programmiline tsiteerimine (programmatic quotation) -quodlibetrepetitsioonretrograadrotatsioonsaturatsioon - Schenkeri analüüsseadmineselektsioon - semiootiline muusikaanalüüs - seriaalne meetodserialiseerimine - statistiline muusikaanalüüs - stohhastiline meetodtiiskanttransformeeriminetransponeeriminetropeeriminetsirkulatsioon - väljatehnikavarieeriminevarjatud polüfoonia - vektoriaalne meetodvormelkompositsioon

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Schönberg, Arnold 1911: "Harmonielehre", Universal Edition, Wien, 1922. 479