Kolmikpunkt

Kolmikpunkt on ühekomonendilise aine jaoks kindel punkt rõhu–temperatuuri diagrammil. Sellele punktile vastab temperatuuri ja rõhu väärtuste paar, mille puhul aine kolm faasi (tavaliselt agregaatolekut) on omavahel termodünaamilises tasakaalus.[1] Nende faaside vahel võib toimuda kolm faasisiiret: tahke↔vedel, vedel↔gaasiline, tahke↔gaasiline. Kolmikpunktis lõikuvad kõigi kolme faasipaari tasakaalukõverad.

Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (triple point) ja kriitiline punkt (critical point)

Näiteks vee kolmikpunk on temperatuuril 273,16 K (0,01 °C) ja rõhul 611,657 (± 0,010) Pa (umbes 0,006 baari). Vee keemistemperatuur on normaaltingimustel 100 °C, kuid rõhu vähendamisel see langeb, nii et vaakumi lähedal ühtib keemispunkt jää sulamispunktiga. Kolmikpunktis on jääst, veest ja aurust koosnev termodünaamiline süsteemm tasakaalus. Kolmikpunktile vastavast rõhust madalamal muutub jää otse auruks ja vastupidi, vedel faas puudub.

Tahkeid faase võib vastavalt kristallimodifikatsioonidele olla rohkem kui üks, seetõttu võib ühel ainel olla erinevaid kolmikpunkte, kus on näiteks tasakaalus kaks tahket faasi ja üks vedel faas või kaks tahket faasi ja üks gaasiline faas.

Mõnede ainete kolmikpunktid
Aine Temperatuur Rõhk
Nimetus Valem K °C kPa
Vesi H2O 273,16 −000,01 000,611657
Hapnik O2 054,361 −218,789 000,14633
Süsihappegaas CO2 216,592 0−56,558 517,95
Lämmastik N2 063,151 −209,999 012,523
Ammoniaak NH3 195,5 0−77,65 006,1
Elavhõbe Hg 234,3 −38,8 1,65·10−4 Pa
Vee kolmikpunktid
Osalevad faasid Temperatuur Rõhk (MPa)
vedel vesi, jää Ih, veeaur −00,01 °C 000,000 611 657
vedel vesi, jää Ih, jää III −22 °C 209,9
vedel vesi, jää III, jää V −17 °C 350,1
vedel vesi, jää V, jää VI −00,16 °C 632,4
jää Ih, jää II, jää III −35 °C 213
jää II, jää III, jää V −24 °C 344
jää II, jää V, jää VI −70 °C 626

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Pärtel, E., 2010. Füüsika mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus.