Kittsee
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2023) |
Artiklis puuduvad viited. (Mai 2023) |
Kittsee ([kiˈt͡seː]) on vald (Marktgemeinde) Austria Burgenlandi liidumaal Neusiedl am See ringkonnas.
| Kittsee | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||||
| |||||||||
 | |||||||||
| Pindala |
19,3 km² (2018)[1]  | ||||||||
| Elanikke |
2999 (1.01.2016) | ||||||||
|
| |||||||||
| Koordinaadid | 48° 4′ N, 17° 4′ E | ||||||||
 Asend Neusiedl am See ringkonnas | |||||||||
  | |||||||||
Ajalugu muuda
Keskajal oli asula Ungari kuningriigis ja arvatavasti asustasid selle 11. sajandil petšeneegidest piirivalvurid. Asukohas oli Ungari kuningalinnus juba 12. sajandil. Esimene asula dokumenteeritud mainimine toimus 1291. aastal; nimi Koeche oli kasutusel 1390. aastal. Arvatakse, et nimi on ungari päritolu ja vanem vorm oli Küccse.
Kuna asula valvab Doonau sissepääsu Ungarisse, mängis see Ungari kaitsmisel sageli võtmerolli. See oli 1198. aastal Friedrich I ristisõdijate armee kogunemispaik. Linnas toimus Géza II lahing austerlastega ning 1264. aastal Béla IV poja Béla ja Böömimaa kuninga Otakar II õetütre Kunigunda pulmad. András III ja Albrecht I rahuleping sõlmiti seal 1291. aastal. Pärast 1363. aastat kuulus linn Scharfenecki, Szentgyörgyi, Esterházy ja Batthyányi perekondadele.
1455. aastal toimus seal János Hunyadi ja Celje Ulrich II kohtumine. Ferdinand I võttis seal vastu Ungari saadikuid teel oma kroonimisele Székesfehérváris. 1529. ja 1683. aastal hävitasid selle Osmanite armeed. 1676. aastal läks see Esterházy perekonna omandusse. Linna iidset vallikraaviga linnust, mis ehitati 12. sajandil, on esmamainitud 1344. aastal. Osmanid hävitasid linnuse 1529. aastal, 1552. aastal ehitati sinna mõisahoone.
Alates 1880. aastast oli linn peamiselt Batthyány-Strattmani perekonna valduses. Kittsee oli üks Burgenlandi Siebengemeindenitest.
Kittsee, nagu ka ülejäänud Burgenland, kuulus Ungarile kuni 1920/1921. aastani. Pärast Esimese maailmasõja lõppu anti Lääne-Ungari territoorium Saint-Germaini ja Trianoni rahulepingutega Austriale. Alates 1921. aastast on linn kuulunud Burgenlandi liidumaale.
Äri ja taristu muuda
Vallal on meditsiinikeskusena oluline roll, sest seal asub ringkonna ainus haigla. Selle asutas oftalmoloog vürst László Batthyány-Strattmann, kes juhtis haiglat 1921. aastani. Tema järgi sai see nime 2004. aastal.
Kittsees asub ka Punase Risti päästepunkt.
Linn on kuulus oma 30 000 aprikoosipuu poolest, mille eest hoolitseb Kittsee aprikoosiklubi.
Ajaloolised paigad muuda
- Püha Pancratiuse nime kandnud keskaegse kiriku säilmed, pärast 1529. aastat säilis ainult torn. Algne hoone püstitati enne 1250. aastat. Praegune Püha Risti Ülendamise kirik ehitati 1736. aastal (kuni 1808. aastani nimetati Jumalaema kirikuks).
- Uus loss (Schloss Kittsee) ehitati 1668. aastal mõisa laiendamise teel. 1974. aastast asub seal etnograafiamuuseum.
- Joseph Joachimi sünnimaja.
Tuntud inimesi muuda
.jpg)
- Joseph Joachim, Ungari-juudi viiuldaja ja helilooja, sündis seal 28. juunil 1831
- János Listi, Ungari aadlimees. Köpcsény (Kittsee) parun, Győri (Raabi) piiskop, sündis Nagyszebenis. Õilistati 1554. aastal, suri 1577. aastal Prahas.
- László Listi, Ungari aadlimees, poeet, omas "vana" Kittsee/Köpcsény lossi u 1635. aastal
- László Batthyány-Strattmann, Ungari aadlimees, arst
