Kirimale maailmameistrivõistlused

Kirimale maailmameistrivõistlused (inglise keeles World Correspondence Chess Championship) on maailmameistrivõistlused kirimales. Nende võitjast saab kirimale maailmameister.

Albéric O'Kelly de Galway, kolmas kirimale maailmameister
Kolmel korral on kirimale maailmameistriks tulnud Aleksandr Dronov

Kirimale MM-e korraldab Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon (ICCF). Aastatel 1950–2019 on korraldatud kokku 30 kirimale MM-i.

Esimesed ametlikud kirimale maailmameistrivõistlused peeti aastatel 1950–1953. Võitis Austraalia maletaja Cecil Purdy. 2. kirimale MM-l (1956–1959) tuli maailmameistriks Vjatšeslav Ragozin, 3. kirimale MM-i (1959–1962) võitis Albéric O'Kelly de Galway.

Kolm korda on maailmameistriks tulnud Venemaa maletaja Aleksandr Dronov (2007–2010, 2011–2014, 2015–2018), kahel korral Tõnu Õim (1977–1983, 1994–2000). Õim mängis MM-i finaalis ka 12. MM-il (1984–1990), kui sai 6. koha.

Naismaletajaist on pääsenud mängima kirimale MM-i finaalturniirile Iisraeli maletaja Ljuba Kristol, kes sai 14. MM-il (1994–1999) 15 finalisti seas 13. koha ja Läti maletaja Olita Rause, kes tuli 18. MM-il (2003–2005) 15 finalisti seas üheksandaks.

Number Aastad Tšempion Teiseks
1 [1] 1950-1953 Cecil Purdy Austraalia Harald Malmgren Rootsi
2 [2] 1956-1959 Viacheslav Ragosin Nõukogude Liit Lucius Endzelins Austraalia
3 [3] 1959-1962 Alberic O'Kelly Belgia Piotr Dubinin Nõukogude Liit
4 [4] 1962-1965 Vladimir Zagorovsky Nõukogude Liit Georgy Borisenko Nõukogude Liit
5 [5] 1965-1968 Hans Berliner Ameerika Ühendriigid Jaroslav Hybl Tšehhoslovakkia
6 [6] 1968-1971 Horst Rittner Saksa Demokraatlik Vabariik Vladimir Zagorovsky Nõukogude Liit
7 [7] 1972-1976 Jacob Estrin Nõukogude Liit Joszef Boey Belgia
8 [8] 1975-1980 Jorn Sloth Taani Vladimir Zagorovsky Nõukogude Liit
9 [9] 1977-1983 Tõnu Õim Nõukogude Liit Fritz Baumbach Saksa Demokraatlik Vabariik
10 [10] 1978-1984 Vytas Palciauskas Ameerika Ühendriigid Juan Morgado Argentina
11 [11] 1983-1989 Fritz Baumbach Saksa Demokraatlik Vabariik Gennadi Nesis Nõukogude Liit
12 [12] 1984-1991 Grigory Sanakoev Nõukogude Liit Josef Franzen Slovakkia
13 [13] 1989-1998 Mikahil Umansky Venemaa Erik Bang Taani
14 [14] 1994-2000 Tõnu Õim Eesti Ove Ekebjaerg Taani
15 [15] 1996-2002 Gert Timmerman Holland Joop van Oosterom Holland
16 [16] 1999-2004 Tunc Hamarat Türgi Rudolf Maliangkay Holland
17 [17] 2002-2007 Ivar Bern Norra Wolfgang Rohde Saksamaa
18 [18] 2003-2005 Joop van Oosterom Holland Hans Elwert Saksamaa
19 [19] 2004-2007 Christophe Léotard Prantsusmaa Frank Gerhardt Saksamaa
20 [20] 2004-2011 Pertti Lehikoinen Soome Stefan Winge Rootsi
21 [21] 2005-2008 Joop van Oosterom Holland Alexander Ugge Kanada
22 [22] 2007-2010 Aleksandr Dronov Venemaa Jürgen Bücker Saksamaa
23 [23] 2007-2010 Ulrich Stephan Saksamaa Thomas Winckelmann Saksamaa
24 [24] 2009-2011 Marjan Šemri Sloveenia Hans Wunderlich Saksamaa
25 [25] 2009-2013 Fabio Finocchiaro Itaalia Richard Hall Inglismaa
26 [26] 2010-2014 Ron Langeveld Holland Florin Serban Rumeenia
27 [27] 2011-2014 Aleksandr Dronov Venemaa Matthias Kribben Saksamaa
28 [28] 2013-2016 Leonardo Liubicic Horvaatia Horacio Neto Portugal
29 [29] 2015-2018 Aleksandr Dronov Venemaa Jacek Oskulski Poola
30 [30] 2017-2019 Andrey Kochemasov Venemaa Fred Kunzelmann Saksamaa, Detlef Buse Saksamaa, Enver Efendiyev Venemaa
31 [31] 2019-2022 Fabian Stenach Poola, Christian Muck Austria, Ron Langeveld Holland
32 [32] 2020-2022 Jon Edwads Ameerika Ühendriigid Sergey Osipov Venemaa, Horacio Neto Portugal, Michel Lecroq Prantsusmaa


Naiste kirimale MM Redigeeri

Esimesed naiste kirimale maailmameistrivõistlused korraldati aastatel 1968–1972. Võitis Olga Rubtsova, kes 1950. aastatel oli naiste maailmameister klassikalises males. Hõbemedali sai Gertrude Schoißwohl, kes jäi maailmameistrist maha vaid pool punkti. Pronksmedali võitis Lora Jakovleva. Neljandaks tuli Anita Zinn, seitsmendaks Juliane Hund ja kaheksandaks 12 finalisti seas Valentina Borissenko.

Teiseks naiste kirimale maailmameistriks tuli MM-il (1972–1977) Lora Jakovleva, kolmandaks (1978–1984) ja viiendaks (1993–1998) Ljuba Kristol; neljandaks maailmameistriks tuli MM-il (1984–1992) Ljudmila Belavenets.

Aastatel 1968–2017 on korraldatud kokku 10 naiste kirimale MM-i. Eesti maletajatest on MM-i finaalturniirile pääsenud ainsana Merike Rõtova (esindas kuni 1991. aastani Nõukogude Liitu). Ta võitis 2. naiste kirimale MM-il (1972–1977) pronksmedali ja 3. naiste kirimale MM-il (1978–1984) hõbemedali ning tuli 4. naiste kirimale MM-il (1984–1992) viiendaks.

# Aastad Nais tšempion Teiseks
1 [33] 1968-1972 Olga Rubtsova   Gertrude Schoisswohl  
2 [34] 1972-1977 Lora Jakovleva   Olga Rubtsova  
3 [35] 1978-1984 Luba Kristol   Merike Rotova  
4 [36] 1984-1992 Ljudmila Belavenets   Nina Orlova  
5 [37] 1993-1998 Luba Kristol   Ingrida Priedite  
6 [38] 2000-2005 Alessandra Riegler   Maja Zelcic  
7 [39] 2002-2006 Olga Sukhareva   Mary Jones  
8 [40] 2007-2010 Olga Sukhareva   Marie Bazantova  
9 [41] 2011-2014 Irina Perevertkina   Maia Lisitcina  
10 [42] 2014-2017 Irina Perevertkina   Tatiana Moyeenko  
11 [43] 2017-2020 Irina Perevertkina   Vilma Dambrauskaite  , Tatiana Moyeenko  

Vaata ka Redigeeri

Välislingid Redigeeri