Kirimaleolümpia

Kirimaleolümpia (inglise keeles Correspondence Chess Olympiad) on võistkondlik kirimaleturniir, mida korraldab Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon (ICCF).

17. kirimaleolümpia (2009–2012) võitjaks tulnud Saksamaa kuueliikmelise võistkonna austamisõhtu Tambach-Dietharzis (2012)

Esimene ametlik kirimaleolümpia peeti aastatel 1949–1952. Võitis Ungari võistkond. Aastatel 1949–2016 on korraldatud kokku 18 kirimaleolümpiat. Enim kordi on tulnud olümpiavõitjaks Saksamaa (kuus kuldmedalit). 11. kirimaleolümpial (1992–1999) anti välja kaks kuldmedalit – Saksamaale ja Tšehhile.

Nõukogude Liidu võistkond on võitnud viis esikohta (kahel korral kuulus võitjameeskonda Igor Bondarevski). 9. kirimaleolümpial (1982–1987) võitis Briti võistkond. Kolmandaks jäi Nõukogude Liidu võistkond, mille kolmandal laual mängis Tõnu Õim. 10. kirimaleolümpial (1987–1995) mängis Tõnu Õim Nõukogude Liidu võistkonna esimesel laual. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist (1991) jätkas võistkond võiduka lõpuni juba Venemaa lipu all.

Kirimaleolümpial mängitakse kuuel laual.

Eesti osalemine kirimaleolümpiatel muuda

15. kirimaleolümpial (2006–2009) sai Eesti 7. koha. Võistkonda kuulusid Raul Kukk (1. laud), Alvar Kangur (2. laud), Tõnu Tiits (3. laud), Jüri Siigur (4. laud), Jüri Šuster (5. laud) ja Ülar Lauk (6. laud).[1]

17. kirimaleolümpial (2009–2012) sai Eesti 7. koha. Võistkonda kuulusid Raul Kukk (1. laud), Tõnu Tiits (2. laud), Jüri Siigur (3. laud), Alvar Kangur (4. laud), Ervin Liebert (5. laud) ja Tõnu Talpak (6. laud).[2]

20. kirimaleolümpial (2016–2019) sai Eesti 10. koha. Võistkonda kuulusid Raul Kukk (1. laud), Jüri Siigur (2. laud), Tõnu Talpak (3. laud), Olav Sepp (4. laud), Jaan Merilo (5. laud) ja Priit Tõnisson (6. laud).[3]

# Aastad Kuld Hõbe Pronks Viide
1 1949–1952  Ungari  Tšehhoslovakkia  Rootsi
2 1952–1955  Tšehhoslovakkia  Rootsi  Saksamaa
3 1958–1961  Nõukogude Liit  Ungari  Jugoslaavia
4 1962–1964  Nõukogude Liit  Saksa Demokraatlik Vabariik  Rootsi
5 1965–1968  Tšehhoslovakkia  Nõukogude Liit  Lääne-Saksamaa
6 1968–1972  Nõukogude Liit  Tšehhoslovakkia  Saksa Demokraatlik Vabariik
7 1972–1976  Nõukogude Liit  Bulgaaria  Suurbritannia
8 1977–1982  Nõukogude Liit  Ungari  Suurbritannia
9 1982–1987  Suurbritannia  Lääne-Saksamaa  Nõukogude Liit
10 1987–1995  Nõukogude Liit  Inglismaa  Saksa Demokraatlik Vabariik
11 1992–1999  Tšehhoslovakkia  Saksamaa  Kanada
12 1998–2004  Saksamaa  Leedu  Läti
13 2004–2009  Saksamaa  Tšehhi Vabariik  Poola
14 2002–2006  Saksamaa  Leedu  USA
15 2006–2009  Norra  Saksamaa  Holland
16 [4] 2010–2018  Tšehhi Vabariik  Saksamaa  Prantsusmaa
17 2009–2012  Saksamaa  Hispaania  Itaalia
18 [5] 2012–2016  Saksamaa  Sloveenia  Hispaania
19 [6] 2016–2021   Bulgaaria  Saksamaa  Tšehhi,
 Poola
20 2016–2019   Saksamaa  Venemaa  Hispaania
21 [7] 2020–2023   Saksamaa   Luksemburg  Ameerika Ühendriigid .

Naiste kirimaleolümpia muuda

Esimene naiste kirimaleolümpia peeti aastatel 1974–1979. Aastatel 1974–2017 on korraldatud kokku 10 naiste kirimaleolümpiat.

Kolm esikohta on võitnud Nõukogude Liidu naiskond (1., 2. ja 3. kirimaleolümpial), mille koosseisus mängis kolmel korral Ljudmila Belavenets ja Marta Litinskaja ning kahel korral Olga Rubtsova. Esimesel olümpial (1974–1979) kuulus võidukasse naiskonda ka Ljubov Kristol, hilisem Iisraeli kirimaletaja ja maailmameister. Kolmandal olümpial (1986–1992) mängis esimesel laual Merike Rõtova.

Venemaa tuli olümpiavõtjaks 5. ja 9. kirimaleolümpial. Leedu naiskond võitis kuldmedali 6. kirimaleolümpial (2003–2006) ja kolm hõbemedalit (7., 9. ja 10. olümpial).

Naiste kirimaleolümpial mängitakse neljal laual.

# Aastad Kuld Hõbe Pronks
1 1974–1979  Nõukogude Liit  Saksamaa Littvabariik  Tšehhoslovakkia
2 1980–1986  Nõukogude Liit  Tšehhoslovakkia  Jugoslaavia
3 1986–1992  Nõukogude Liit  Tšehhoslovakkia  Ungari
4 1992–1997  Tšehhi Vabariik  Venemaa  Poola
5 1997–2003  Venemaa  Saksamaa  Tšehhi Vabariik
6 2003–2006  Leedu  Saksamaa  Itaalia
7 2007–2009  Sloveenia  Leedu  Saksamaa
8 2008–2010  Poola  Bulgaaria  Itaalia
9 [8] 2011–2014  Venemaa  Leedu  Saksamaa
10 [9] 2015–2017  Saksamaa  Leedu  Venemaa

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda