Keriloomad

Keriloomad ehk rotatoorid (Rotifera ehk Rotatoria) on kosmopoliitne alamate loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised pseudotsöloomiga loomad.

Polyarthra sp.
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Alamriik	Pärishulkraksed Eumetazoa
Ülemhõimkond	Platyzoa
Hõimkond	Keriloomad Rotifera

Keriloomade morfoloogia ja bioloogia on väga mitmekesine. Mageveekogudes, eriti eutroofsetes, moodustavad nad tihti suure osa zooplanktonist.

Enamik keriloomi on umbes 0,1–0,5 mm pikad ning elavad valdavalt mageveelistes või vähese soolsusega veekogudes.

Keriloomad võivad olla planktilised, aeglaselt substraadil liikuvad või sessiilsed ehk elavad substraadile kinnitunult. Keriloomad on virustajad ehk aktiivsed biofiltraatorid.

Keriloomade nimetus tuleb sellest, et nende peaotsas asub ripsmetest koosnev keriaparaat ehk mälumik, mille abil nad toiduosakesi suhu toimetavad ja mis neil vajadusel liikuda aitab.

Keriloomad võivad ellu jääda äärmuslikes tingimustes. Näiteks on õnnestunud elule äratada 24 tuhat aastat Siberi igikeltsas külmunud olekus veetnud keriloom.

Esimesena kirjeldas neid 1696. aastal John Harris.

Klassid

• Vappkerilised (Monogononta)
• Usskerilised (Bdelloidea ehk Digononta)
• Vallaspealised (Seisonidae)

Vaata ka

• Keriloomade loend