Keiser Franz Josephi Raudtee

Keiser Franz Josephi Raudtee (ametlik nimetus saksa keeles: K.K. privilegierte Kaiser-Franz-Josephs-Bahn, lühend KFJB; tšehhi keeles: Dráha císaře Františka Josefa) oli eraõiguslik raudtee-ettevõte Austria-Ungaris. Kandis Austria keisri ja pärastpoole ka Ungari kuninga Franz Joseph I nime ning tegeles peamiselt raudteetransporditeeninduse ja -hooldusega rongiliinidel Viinist Gmündi kaudu Prahasse ning České Budějovice ja Plzeňi kaudu Chebi linna.

Keiser Franz Josephi Raudtee võrgustik

AjaluguRedigeeri

 
Keiser Franz Josephi Raudtee jaamahoone Prahas (nüüdne Praha pearaudteejaam). Praeguse hoone asemel oli aastast 1871 uusrenessansi stiilis ehitis ja enne seda romantiline park koos tiigi ja kiviktaimlaga. Aastatel 19011909 ehitati uus hoone, mis seisab seal veel praegugi.[1]

Raudteeliini rajamise algatajaks oli suurmaaomanik ja diplomaat, Schwarzenbergi vürst Johann Adolf II, kel ärkas soov transportida kivisütt Plzeňist Viini ja kes koos aadlikest kontsessionääridega uues aktsiaseltsis (Aktiengesellschaft) hüüdnimega "vürstlik tee" 1866. aastal käivitas ehituse ettevalmistused. Ettevõte sai 4 000 000 kuldnat riiklikku tagatist, intressita laenu ja maksusoodustusi tingimusel, et viie aasta jooksul rajatakse rööbasteid 500 kilomeetrit[2] ning 455 km pikkuse Viini ja Chebi vahelise raudteeliini ehitustöid alustati kohe pärastAustria-Preisi sõja lõppu.

Nurgakivi uuele raudteele pandi 18. novembril 1866 Böömimaal Hluboká lossi lähedal ning České Budějovice ja Plzeňi kivisöebasseini vaheline liin avati 1. septembril 1868. Esialgsete hinnangute järgi maksis liin aktsiaseltsile 81 576 600 Austria-Ungari kuldnat. Ehitustöödest võttis osa 143 000 töölist.

1. novembriks 1869 valmis liin České Budějovicest Eggenburgi Alam-Austrias ja pidev rongiliiklus Viini algas sealt 23. juunil 1870 (enne seda, alates 15. märtsist 1870, kulges rongide teekond piki olemasolevat Viini Põhjaraudteeliini ja Stockerau kaudu[3]). Kui 14. detsembriks 1871 viidi lõpuni ehitustööd raudteeliinil Čerčany külast Prahasse, võis liiklus Viinist Gmündi kaudu Tšehhi pealinna alata. Kui aastal 1872 saadi valmis katkematu raudteeühendus Chebist ning loodes paiknevatest Karlovy Vary, Františkovy Lázně ja Mariánské Lázně kuurortidest Austria pealinna Viini, oli KJFB raudteevõrgu pikkus kokku 715 km.

Ettevõte kandis siiski suurt majanduslikku kahju, sest Lõuna- ja Lääne-Böömimaa ei kuulunud tööstuslikult arenenud piirkondade hulka. Rööbastee rajati raskel maastikul ning nii liini ehitus kui ka hooldus olid äärmiselt nõudlikud. 1. mail 1884 ettevõte natsionaliseeriti. See oli üks esimesi natsionaliseerimisi, mil Austria riiklik raudtee võttis üle nii veeremid kui rööbasteed.[4][5]

RaudteeliinidRedigeeri

VeduridRedigeeri

Keiser Franz Josephi Raudteele kuulunud vedurid
KFJB-Nr. Arv Tootja Mudel Telje valem kkStB-Nr. Asukohaindeks
1–32 32 Sigl, Wiener Neustädter Lokomotivfabrik 1868–1872 1Bn2 24.01–32 ČSD 233.0 (ex 24.06, 12, 17)
33–50, 151–154 22 Sigl, Vedurivabrik Floridsdorf 1873 1Bn2 26.01–22 ČSD 233.1 (ex 26.06, 10, 16, 19, 20)
51–106 56 Sigl 1868–1871 Cn2 35.01–56 ČSD 312.301–313, FS 195, JDŽ, BBÖ
131–140 10 Vedurivabrik Floridsdorf 1883/84 Dn2 72.01–10 ČSD 403.001–010
201–213 13 Wiener Neustädter Lokomotivfabrik 1897 2'Bn2 104.01–13
4.201–213
ČSD 254.2 (ex 4.206, 213), PKP Od13, FS 543, JDŽ, CFR, BBÖ

ViitedRedigeeri

  1. BEČKOVÁ, Kateřina. Zmizelá Praha, nádraží a železniční tratě (Kaotatud Praha, raudteejaam ja -liinid), Praha: Paseka, 2009. Peatükk, Osa: Pildid, lk 80, 84. (tšehhi keeles)
  2. SCHREIER, Pavel. Příběhy z dějin našich drah (Lood raudteede ajaloost), Praha: Mladá fronta, 2009. Peatükk. Eraraudtee, lk 130. (tšehhi keeles)
  3. Sõiduplaani kuulutus (de:Fahrplaninserat), Wiener Zeitung, 15. märts 1870, lk 16 (ANNO Online) Loetud 18.3.2017. (saksa keeles)
  4. SCHREIER, Pavel. Příběhy z dějin našich drah (Lood raudteede ajaloost). Praha : Mladá fronta, 2009. Peatükk. Eraraudtee, lk 131. (tšehhi keeles)
  5. Raudteede ajalugu ČR 2011 (cs:Historie železničních tratí ČR 2011), Praeguse versiooni elektrooniline andmebaas 2011_1 18. aprill 2011. Sekera, Pavel. Loetud 18.3.2017. (tšehhi keeles)
  6. Väljakuulutamine Euroopa Liidu Teatajas. (de: Kundmachung im Amtsblatt), Wiener Zeitung, 3. november 1869, Lk. 17 (ANNO Online) Loetud 18.3.2017. (saksa keeles)

KirjandusRedigeeri